Folgibänd sai taas EASilt 50 000 välismaal esinemisteks

Loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõime arendamise toetamise meetmest eraldati ettevõttele 49 132 eurot, projekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga ulatub 70 232 euroni. Projekti eesmärk on ansambli Trad.Attack! eksporditegevuse arendamine aastatel 2017-2018. Sama summa sai ansambel mullu, eesmärgiga edendada bändiliikmete karjääri.

Projekti peamisteks eesmärkideks on esitlusfestivalidel ja esitlustuuridel osalemine ning Trad.Attack!’i muusika tutvustamine Kanadas, Rootsis, USA-s, Tšiilis, Argentiinas, Poolas, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Uus-Meremaal. Lisaks Trad.Attack!'i uue albumi ja muusika levitamise rahvusvahelise turundusstrateegia loomine ja elluviimine ning ansambli rahvusvahelise meeskonna edasiarendamine.

Kuna firma majandusnäitajad olid head ning finantsilised prognoosid ületati positiivselt, siis otsustati ka uus taotlus esitada, teatas ansambel. "Meie edukad välisesinemised toovad tähelepanu ja positiivset kuvandit Eestile. Meie ambitsioonikas master-plaan (esineda igas maailma riigis) on juba pälvinud tähelepanu ja huvi ka korraldajates ja välisajakirjanduses," kommenteeris Sandra Vabarna arvamusloos Äripäevale, miks ansambel toetust küsib. "Kuna paljudel festivalidel oleme esimene Eesti bänd, siis meie esinemised tekitavad huvi Eesti muusikas ja avavad uksi ka teistele muusikutele."

Eelmise aasta projekt tõi bändile uued agendid ja agentuurid Prantsusmaal, Hispaanias, Põhja-Ameerikas, Kanadas, Tšiilis, Inglismaal. Lisaks sai uus album kajastust rahvusvahelises meedias.

"Oleme Eesti visiitkaart"

Pikaajalises perspektiivis toob see tema hinnangul kasu Eesti majandusele, sest esitlusfestivalid viivad edasi festivalideni, mis viivad edasi suuremale tuntusele, mis omakorda viib edasi võimalusele saada suuremaid tasusid, mille pealt omakorda maksta makse Eesti riigile. "Oleme nagu Eesti visiitkaart, mida rohkem uksi me avame, seda rohkem tähelepanu saab ka Eesti," lisas ta.

Kuidas selliste toetuste tulemuslikkust mõõta? "Reaalsed tulemused tulevad umbes pool aastat pärast esitlusfestivalidel esinemist. Siiani oleme igal festivalil esinedes saanud uusi pakkumisi," leidis ta. "Loodame, et see nii ka jätkub ja pärast seda 1,5 aastat ei ole meil vaja enam toetusi küsida."

EASilt raha taotlemine on tema sõnul pikk ja keeruline protsess. "Kõigepealt tuleb teha kulutused ise (näiteks osta lennupiletid) ja seejärel lisada tehtud kulutused aruandlusesse. EAS vaatab aruandluse üle ja kui kulutused olid vastavalt projektile abikõlbulikud, siis hüvitatakse 70% nendest kuludest mõne kuu möödudes," kirjeldas ta. "See tähendab, et peame ise alguses leidma vahendid kulude katmiseks ja lõpuks investeerima oma raha 30% ulatuses. Lisaks peame katma kulutused, mis ei ole abikõlbulikud. Seega on omafinatseering tegelikkusest palju suurem." 

Bändi eestvedajale Jalmar Vabarnale kuuluva ettevõtte Folk Massidesse OÜ käive oli mullu 199 500 eurot ehk aasta varasemast kaks korda enam ja kasum ligi 4600 eurot (aasta varem 2800 eurot). Pool müügitulust teeniti muusikalistest tegevustest ja kolmandik piletimüügist.

Käibest ligi 30 000 eurot teeniti välismaalt, sellest suurim osa ehk kolmandik Saksamaalt. 

Ettevõttes töötas möödunud aastal keskmiselt kaks inimest, kelle palgakulu moodustas kokku 6425 eurot. Juhatuse liikmele arvestati tasuks 4525 eurot.