Põhja-Korea majandus kasvab robinal

Sellele aitas kaasa eelkõige 2015. aasta põuast taastumine. Sõjandusega seotud kulud, kuhu hulka kuuluvad ka tuumarelvad ja raketid, aitasid samuti kasvule kaasa. Samal ajal suurendas selline tegevus regioonis ka pingeid.

Jätkuvalt 20 korda vaesemad kui lõunanaabrid

Põhja-Korea sisemajanduse koguprodukt kasvas mullu (eelneva aastaga võrreldes) 3,9 protsenti, selgub Lõuna-Korea Keskpanga (BOK) andmetest. Kasvu vedasid kaevandussektor, tööstus ning kommunaalfirmad, kuhu hulka kuuluvad elektri- ja gaasitootjad ning veefirmad. SKP elaniku kohta ulatus 1,46 vonini (ca 1120 eurot) – see näitaja on 20 korda väiksem kui Lõuna-Koreas. Tõsi, üle pika aja oli Põhja-Korea majanduskasv Lõuna-Korea omast suurem.

Kaevandussektor kasvas 8,4 protsenti – sellele aitas kaasa suurem kivisöe ja plii tootmine. Töötlev tööstus laienes 4,8 protsenti ning kommunaalfirmade tootmine kasvas lausa 22,3 protsenti. Viimase näitaja puhul on tegemist suurima tõusuga alates 1990. aastast, mil Lõuna-Korea Keskpank andmeid koguma hakkas.

Keskpank teatas, et kasutas Põhja-Korea majanduskasvu arvutamiseks nii-öelda tooreid andmeid, mida kogusid erinevad organisatsioonid, näiteks luureagentuurid ja ministeeriumid. Arvutustel on oma puudused, sest BOK kasutas osaliselt ka Lõuna-Korea andmeid, et teadmata informatsiooni asendada.

Tuumarelvad ja raketid toetavad kasvu

Põhja-Korea raketid ning massihävitusrelvade arendamine lähevad investeeringute ja tootmise alla, mis tähendab, et need toetavad SKP kasvu, ütles BOK majandusstatistika ametnik Shin Seung-cheol. Raketikatsetused saab arvestada ka valitsuse kulutuste alla, samas on raske öelda, millal relvad on arendatud või kui palju neid kokku on, lisas Shin.

Põhja-Korea majanduskasv kiirenes vaatamata sellele, et riigi vastu kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone on karmistatud. Sanktsioone on karmistatud Põhja-Korea raketikatsetuste ja tuumarelvade arendamise tõttu. Pärast neljandat ja viiendat tuumakatsetust võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu otsuse, mille kohaselt muudeti sanktsioone karmimaks – sinna hulka kuulus näiteks ka riigi kivisöe ekspordi piiramine.

Lõuna-Korea valitsus otsustas 2016. aasta alguses loobuda ka Kaesongi tööstuspargis osalemisest. Tööstuspark oli kahe riigi koostöö üks viimastest sümbolitest. Põhja-Korea jaoks oli tegemist ühe tähtsaima väliskapitali allikaga. Karistused ei ole aga riigi tuumarelvade ambitsioone vähendanud – sellel kuul teatas Põhja-Korea valitsus, et mandritevahelise ballistilise raketi katsetus oli edukas.

Riik sõltub Hiinast

Hiina moodustas 2016. aastal Põhja-Korea kaubandusest 93 protsenti, teatas Lõuna-Korea Kaubanduse ja Investeeringute Edendamise Agentuur eelmisel reedel. Pyongyangi režiimi üleüldine kaubanduse maht tõusis 4,7 protsenti, 6,55 miljardile dollarile, selgub agentuuri kogutud andmetest.

Selle aasta väljavaade ei ole aga nii hea, sest põllukultuuride kasvatamist on seganud viimase 16 aasta suurim põud, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest. Varajane saagikoristus oli 30 protsenti väiksem ning kehv ilm segas ka külviperioodi, kirjutati raportis.