Hoiu-laenuühistuile selgemad reeglid

Tegelikult pole veel täpselt paigas, mis hoiu-laenuühistutega saama hakkab. Praegu on rahandusministeeriumis valminud vaid väljatöötamiskavatsus, mis toob välja probleemid ning pakub välja mitmeid lahendusi. Ehkki arutelude käigus võib veel paljugi muutuda, annab see riigi üldise plaani kätte.

„Praegune hoiu-laenuühistute regulatsioon kehtib aastast 1999 ja seaduse algse mõtte kohaselt peaksid ühistu moodustama üksteist tundvad sama piirkonna elanikud,“ rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre. Tegelikkus on aga teistsugune ning turul on ka hiigelühistuid, kus on enam kui 1000 liiget.

Nii suureks paisunud ühistutes ei toimi enam naabrivalvele sarnanev liikmetevahelise kontrolli põhimõte, mille praegune seadus ette näeb. Tõsi, ühistutelt nõutakse ka auditit ning revisjone, ent finantsjärelevalvest jääb riigi arvates siiski vajata.

Nii peabki riik plaani viia hoiu-laenuühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla. Et see juba nii pole, on pigem erandlik – ühistud saavad oma liikmetelt hoiuseid kaasata, liikmete seas võivad olla aga nii eraisikud kui firmad. Kuna neil finantsinspektsioonile aru anda ei tule, koheldakse finantsturu osalisi ebavõrdselt ja moonutatakse konkurentsitingimusi, märkis Suutre.

„Hoiu-laenuühistuid ei tohiks pankadega ühte kategooriasse paigutada,“ ütles aga Tartu hoiu-laenuühistu peajurist ja juhatuse liige Erki Pisuke, kes kuulub ka sektori esindusorganisatsiooni, hoiu-laenuühistute liidu juhatusse. Need kuuluvad oma liikmetele ja tegutsevad liikmete huvides, erinedes oma eesmärgilt kardinaalselt kasumi peal väljas olevatest finantseerijatest, rääkis ta.

Hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Andrus Ristkok märkis riikliku järelevalve kohta, et praegu kehtiva seaduse nõuete täitmise üle järelevalve puudumine on omaette probleem. „On isegi paradoksaalne, et riik kirjutab seadusega ette kohustuslikud tingimused hoiu-laenuühistutele, kuid ei ole kunagi tundnud huvi, kas neid reegleid ka täidetakse,“ rääkis ta.

Ta möönis, et hoiu-laenuühistud nagu kõik muud ühistud on küll omaalgatuslikud majandusorganisatsioonid. „Tihenevas konkurentsis ning komplitseeritud majanduselus peaks selle ametlikul korraldajal siiski olema kontroll olukorra üle. Muidu ei saa rääkida ka majanduselu asjakohasest riiklikust korraldamisest,“ tõdes Ristkok.

Kõlvatu konkurents?

Nii ongi sektoris tunne, et riik on juba praegu hoiu-laenuühistutele päris suure hulga reegleid ette kirjutanud, ent nende täitmise vastu huvi ei tunne.. „Praeguseks on selles sektoris süvenenud kõlvatu konkurents, mis diskrediteerib ühistuliste majandusühingute toimimispõhimõtteid,“ ütles Ristkok, kes ise katuseorganisatsioonile lisaks ise ka Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistut.

Üle 25 miljoni euro suuruse varade mahuga Eesti suurima, Tartu hoiu-laenuühistu peajurist Erki Pisuke rääkis, et suurim probleem on niinimetatud kiirlaenuühistud. Need reklaamivad end kõikvõimalikes meediakanalites jõuliselt. Säärased tegijad kasutavad hoiu-laenuühistu vormi ja head nime, ent laenavad inimestelt kaasatud hoiustest enamiku välja juhtkonnaga seotud kiirlaenufirmadele.

„Probleemiks siinkohal ongi asjaolu, et inimesed ei teadvusta endale riske, mis kaasnevad kiirlaenuühistusse raha viimisega. Samuti võib öelda, et tõenäoliselt ongi kiirlaenuühistute tegevus kõnealuse väljatöötamiskavatsuse üheks põhiliseks ajendiks,“ rääkis Pisuke, tehes torke konkureeriva Tallinna hoiu-laenuühistu suunas –  selle üks juhatuse liige kiirlaenuärimees Aleksandr Kostin, kellele kuulub suurosalus firmas Placet Group, mis annab laenu näiteks Smsraha kaubamärgi all. Placet pole Tallinna hoiu-laenuühistult laenu saanud, kinnitati juhatusest.

Finantsinspektsiooni järelevalve aitaks ilmselt hästi pitsitada kahtlasemaid tegijaid ning teeks järelevalve selgemaks. Miks on sektor siiski skeptiline? Põhjuseid on mitu, ent üks olulisemaid on rahaline kulu.

„Väljatöötamiskavatsuses on toodud, et ühe aasta kohta oleks finantsinspektsiooni järelevalvetasu umbes 100 000 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et tegevusloa taotlemine finantsinspektsioonilt tähendaks täiendavat ühekordset kulu orienteeruvalt 10 000 kuni 20 000 eurot iga ühistu kohta. Need on hoiu-laenuühistute jaoks suured summad,“ märkis Tartu ühistu juhatuse liige Pisuke.

Kuidas olukord lahendada? Tartu ühistu peajuristi ettepanek on lihtne – järelevalvefunktsiooni võiks finantsinspektsiooni asemel või koostöös kas või osaliselt täita hoopiski hoiu-laenuühistute liit ise. „Sellise lähenduse puhul oleks järelevalvet võimalik teha oluliselt odavamalt,“ rääkis Pisuke.

Kiiresti kasvav ning jõulist turundust kasutav Tallinna hoiu-laenuühistu on aga risti vastupidisel seisukohal. „Kõik Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud peavad olema allutatud sõltumatu riikliku järelevalve alla. Finantsinspektsioonil on kindlasti parem kompetents teostama vastavat järelevalvet,“ ütles ühistu juhatuse esimees Annely Ojamets.

Hoiused tagamata

Turundus jätab tihti mainimata hoiu-laenühistusse raha panemise riskid. Peale juba mainitud riikliku järelevalve puudumist on aga oluline ka see, et erinevalt pankadest pole ühistute hoiused riiklikul tasemel kaitstud ning kui ühistu peaks pankrotti minema, võivad sinna pandud säästud ühes juriidilise kehaga hävida.

Pankade hoiuste eest seisab hea avalik-õiguslikel alustel tegutsev tagatisfond, mis tagab pankade hoiuseid 100 000 euro ulatuses. Mõistagi ei tule ka see tasuta – tagamise eest tegid pangad mullu sissemakseid 6,3 miljoni euro ulatuses.

Kesket asutust küll pole, ent hoiu-laenuühistute liidul on oma sihtasutus, mis tegeleb hoiuste tagamisega. Tõsi, mehhanismi rakendatakse vaid katuseorganisatsiooni liikmesühistutele. „Selle tagatismäär on muidugi väiksem, kuid ka keskmiste hoiuste summad ühistutes ei küüni nii suureks kui ehk pankades,“ rääkis hoiu-laenühistute liidu juht Ristkok.

Sihtasutus Hoiu-Laenuühistute Hoiuste Tagamise Fond tagab hoiuseid maksimaalselt 20 000 euro ulatuses. Ühe eraisikust liikme hoiuse keskmine suurus hoiu-laenühistutes on umbes 6500 eurot. Praegu tagab sihtasutus kuue ühistu hoiuseid, selle eest teevad need regulaarseid sissemakseid. Varade maht on natuke üle 119 000 euro.

Omaette hoidev Tallinna hoiu-laenühistu mehhanismiga liitunud pole ning on kindlalt seisukohal, et tagatis peab tulema riikliku süsteemi ehk tagatisfondi poolt nagu on näiteks Iirimaal, Poolas, Lätis-Leedus ja Ühendkuningriigis.

Eesti hoiu-laenühistuid iseloomustab isetegemine ning mure ülereguleerimise pärast. Isetegemise alge on habras, märgivad sektori esindajad. „Riikliku järelevalve ülesanne tuleb lahendada delikaatsel moel, et ühistulist omaalgatust taas mitte hävitada,“ rääkis liidu juht Riiskok.

Tallinna hoiu-laenühistu juhatuse esimees Annely Ojamets viitas samuti, et olemasolev regulatsioon on ilmselgelt vananenud ning seda tuleb kaasajastada, ent kõige keerulisemad valikud saavad uue seadusandluse puhul olema mõistliku tasakaalu leidmine halduskoormuse ja vastavate regulatiivsete nõuete vahel.

Ojamets tõi välja ka konkreetsed mured, näiteks karmid likviidsusnõuded. Kui pankade kohustuslik reserv on 1%, siis hoiu-laenühistu peab oma liikmete hoiuste summast panema vähemalt 5% krediidiasutusse kontole ehk selles summas ei saa ühistu vahendeid edasi laenata.

Üks hoiu-laenuühistute praktilisemaid muresid on aga hoopiski see, et ühistu makstava hoiuseintressi pealt peab liige tasuma tulumaksu, pankade intressi pealt mitte. See on ebaõiglane ning vastuolus rajaga, mida mööda käib ülejäänud maailm, arvab Tartu ühistu juhatuse liige Pisuke.

„Üldiselt suhtutakse hoiu-laenuühistute tegevusse igal pool maailmas positiivselt ja pigem mõeldakse sellele, kuidas oleks võimalik hoiu-laenuühistute tegevust soodustada,“ märkis ta ja tõi välja, et näiteks Ameerikas on olukord vastupidi.

„Seal kehtib hoopis hoiu-laenuühistutele nendele soodne maksuerisus ehk nad ei pea ettevõtte tulumaksu tasuma, kuna hoiu-laenuühistud on täielikult oma liikmete huvides tegutsevad kasumit mittetaotlevad organisatsioonid,“ ütles Pisuke. Väljatöötamiskavatsus seda lahendada ei püüa, vaid viitab vaid, et see on küsimus, mis vajab läbi arutamist.

Nüüd ongi riigil ja ühistutel ning muudel huvilistel aeg erinevad küsimused selgeks vaielda. Rahandusministeerium ootab väljatöötamiskavatsusele tagasisidet ning kavatseb selle läbi töötada aasta teises pooles. Eelnõu esimene kava peaks valmis saama järgmise aasta alguses ning kui kõik läheb sujuvalt, peaks uus seadus vastu võetama 2019. aasta suvel.

Vaade hoiu-laenuühistule

Pea 20 miljoni euro suuruse varade mahuga on Eesti suurim 2006. aastal asutatud Tartu hoiu-laenuühistu. Kõige kiiremini kasvab aga alles seitse aastat tagasi asutatud Tallinna ühistu, kus varasid oli aasta alguses umbes 17 miljonit eurot.

Eelmise aasta lõpus oli Tallinna ühistul liikmeid 1354, kusjuures 2015. aasta lõpuga võrreldes oli uusi liikmeid juurde tulnud 300. Intressitulu teenis ühistu 1,4 miljoni eruo eest ning kasum jäi vaid pisut alla 38 000 euro.

Üheaastaseid tähtajalisi hoiuseid pakutakse intressiga 5,5% ning kaheaastaseid tähtajalisi hoiuseid 6% intressimääraga. Mõistagi tuleb arvestada, et hoiu-laenuühistutes hoiustamisest teenitu pealt tuleb tasuda ka tulumaks.

Varasid oli Tallinna ühistul eelmise aasta lõpu seisuga 17,6 miljoni euro mahus. Seotud osapoolte vastu oli nõudeid samas 7,8 miljoni euro ulatuses. Üks juhatuse liikmetest on ka kiirlaenuärimees ja Placet Groupi omanik Aleksandr Kostin. Kas ühistu on andnud Smsraha kaubamärgi all tegutsevale kiirlaenukontorile laenu?

Tallinna hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Annely Ojamets kinnitas, et Placet Groupile laenatud ei ole. „Ühistu on laenanud tegevjuhtkonnaga/omanikega seotud äriühingutele, mis tegelevad kinnisvara arendamisega.  Need laenud on tagatud kinnisvaraga,“ ütles ta.

Pisut muret turundusega

Kiire mahtude kasv pole ühistule tulnud niisama. Tehakse tugevat turundust ning paaril korral on tulnud kokku puutuda ka tarbijakaitseametiga. Näiteks 2015. aasta juulis kõlas Kuku raadio eetris nädal aega ühistu reklaam, kus ühistu teatas, et on „Eesti kapitalil põhinevat ettevõte, kes teenib sulle tulu ilma riskita, tegutsedes tasa ja targu“.

Tarbijakaitseamet alustas reklaami osas menetlust. Selle käigus tunnistas ühistu, et väide „teenib sulle tulu ilma riskita“ pole korrektne. Reklaam oli kuuldav vaid nädala jagu raadios ning ühistu kinnitas, et sarnaseid reklaame mujal avaldatud pole. Seejärel menetlus lõpetati.

Kokku ongi ühistuga olnud seotud kaks reklaamialast menetlust, mõlemal korral viis ühistu oma reklaamid seadusega kooskõlla või lõpetas nende edastamise, ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

Tarbijad on Tallinna hoiu-laenuühistuga seoses tarbijakaitseameti poole pöördunud kolmel korral, ent ühelgi korral pole rikkumisi tuvastatud. Üks kaebus edastati tarbijavaidluste komisjoni, ent poole menetluse pealt teatas tarbija, et on ühistuga kompromissi saavutanud, lisas tarbijakaitseameti pressiesindaja.

Praegu on ühistu reklaamid märksa tagasihoidlikumad. „Sinu uue muretu elu algus!“ kutsub kodulehekülg üles ühistu liikmeks astuma.