Tsahkna: ärevust ei ole

Juuni lõpus üle 775 000 euro küündinud võlast on haigla suutnud tänaseks suure osa tasuda. „Oleme riigiga kokku leppinud kuumaksed. Neid me ka täidame,“ möönis Tsahkna, kelle sõnutsi on mingis mõttes tegu partnerlussuhtega. "Ühtepidi peaks riik läbi haigekassa meilt teenust tellima, teistpidi peame meie riigile makse maksma," sõnas ta.

Hetkeseisuga tuleb PJV Hooldusravil võlg tasuda 2019. aasta 3. aprilliks. Küsimusele, kuivõrd realistlik see Tsahkna hinnangul on, viitas ta, et kõik sõltub sellest, kui hästi koostöö kulgeb.

"Kui europrojekti finantsplaani alusel võetakse taristu kasutusele nii, nagu see ette nähtud on, on see täiesti realistlik," kinnitas Tsahkna.

Ta pidas silmas Euroopa Liidu 3,9 miljoni eurost struktuurtoetust, millega haiglat õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks pärjati. Hooldushaigla rekonstrueerimine on nii Tsahknale kui ka kolmele ehitusettevõtjale ja firmajuhile toonud kaasa kahtlustused ja kriminaaluurimise soodustuskelmuse kordasaatmises. Nimelt on prokuratuur seisukohal, et haigla ehitati suures osas just Euroopa Liidu eraldatud 3,9 miljoni euro eest, mis pidi algselt moodustama projekti maksumusest vähemuse – 5,2 miljonit pidi tulema omafinantseeringust.

"Alati saab asjad ka üle vaadata. Eesti riik pole halb partner ja maksuamet on meie olukorda mõistnud. Oleme neile üksipulgi mitu korda lahti rääkinud, miks meie seisund selline on. Mingit ärevat olukorda ei ole," selgitas ta.

Võla ajatamiseks pidi PJV Hooldusravi SA aga riigile tagatiseks andma ühe endale kuuluva kinnistu – Pärnumaal, Männi tee 24 asuva maja. Eesti Vabariigile on seatud kinnistu esimese järjekoha hüpoteek summas 958 672 eurot, mis tähendab, et maja väärtus katab haigla maksuvõla.

"See on Eesti maksuameti puhul tavaline, et riigile lisatagatist küsitakse. Tegu oligi võla ajatamise tingimusega. Kinnistu hinnati ära ning neile see sobis," selgitas Tsahkna. Majas tegutseb hetkel Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu SA, kel on PJV Hooldusraviga sõlmitud 2032. aastani üürileping. Sõltumata sellest, kas ja mis tingimustel maksuvõlg lõpuks tasutud saadakse, on Tsahkna sõnul Männi teel tegutseva hooldushaigla õigused üürilepinguga kaitstud ning neid väljatõstmine ei ähvarda.

Selleks, et õendusabiturul teenust pakkuda, tuleb paratamatult riigi poole vaadata, sõnas Tsahkna. Teenus on kallis ja erasektoris on maksjaid vähe. "Vaba turgu väga palju ei ole, ainult väike protsent (kogu haigla käibest – toim)," tõdes Tsahkna.

Ta lisas, et Keila hooldushaigla pakub ka kõige keerulisemat ja intensiivsemat hoolekannet. "Oleme end hooldusravi mõttes kõige raskemasse nišši sättinud – leiame, et siin on vajadus kõige suurem ja nõudlus täiesti olemas," tõdes Tsahkna. "Näiteks saavad meile tulla kontaktisolatsiooniga patsiendid. Kuigi õendushaigla määrus ütleb, et tagatud peaks olema ainult konsultatsioon, on meil arst pidevalt olemas," näitlikustas ta.