Ministeerium otsib korruptsiooni kaardistajat

Uuring peab hõlmama keskkonnavaldkonna korruptsiooniriske avalikus sektoris avalike vahendite kasutamisel ja keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste ning era- ja kolmanda sektori vahelistes suhetes.

Ministeerium otsib vastuseid küsimustele, kuidas korruptsioon keskkonnavaldkonnas avaldub ja millised on selle sagedasemad esinemisvormid, milliste osapoolte suhtluses on korruptsioonirisk kõrge ning millised on juhtimistasandite ja keskkonnavaldkonna osapoolte rollid riskide tekkimisel. Ka on eesmärk teada saada, kuidas osapooled ise tajuvad keskkonnavaldkonna korruptsiooniriske ning tegevuste seotust erinevate korruptsioonivormidega.

Uuringu tegijalt soovitakse ka teada, milliseid meetmeid ja tegevusi kavandada korruptsiooniriskide maandamiseks ja korruptsiooni ennetamiseks.

Äripäev meenutab viimaste aastate kahte suuremat poliitärimeestega seotud keskkonnavaldkonna korruptsioonihõngulist juhtumit.

1. Anti Tammeoks

Selle aasta maikuus mõistis Harju maakohus endisele EASi nõukogu liikmele ning pikalt IRLi kuulunud jäätmekäitlusäri mõjukale niiditõmbajale Anti Tammeoksale ligi aasta pikkuse vangistuse pooleteiseaastase katseajaga EASi ja KIKi toetusrahade väljapetmise eest. Tammeoks sai kohtuotsusele esitada apellatsiooni.

IRLi kuulunud Tammeoksa suhtlusvõrgustikus oli olulisel kohal ka mõjukas reformierakondlane Rain Rosimannus. Mõlemad olid 2000. aastate alguspoolel riigikogus aktiivsed jäätmevaldkonna seaduste tegijaid ja eelnõudele muudatuste väljapakkujad. Hiljem Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukokku kuuludes seisis Rosimannus selle eest, et KIK jagaks toetust Võru valda Tammeoksa kontrollitud MTÜ Eesti Pakendiringluse kinnistule rajatud jäätmekeskusele.

Kui 2011. aasta kevadel sai Keit Pentus-Rosimannusest keskkonnaminister ja ühtlasi KIKi nõukogu esimees, otsustas juba sama aasta juulis KIKi juhatus eraldada 3,2 miljonit eurot toetusraha Tammeoksaga seotud OÜ-le Polli Prügila, et rajada prügila Karksi valda. Just Tammeoksa lobitööd peeti määravaks, miks mõjukate reformierakondlaste toel otsustati keskkonnaministeeriumis juba 2008. aasta sügisel lisada riigi jäätmekava eelnõusse prügila rajamine Lõuna-Eestisse.

KIKi juhatuse 2011. aasta otsus oli puhtalt poliitiline, mingit majanduslikku põhjendust paljud jäätmeäris tegutsejad uuel prügilal toona ei näinud. Arvestades, et Eesti Energial oli valmimas prügipõletustehas, mille võimsus ning eelkõige väravahind on selline, mis muutis ladestamise nii palju kallimaks, polnud sel prügilal enam majanduslikku mõtet.

“Ma ei tunne ühtegi poliitikut, kellel on mõju EASi või KIKi rahastamisotsustele,” kinnitas Tammeoks 2012. aasta suvel Äripäevale. 

Kuna Euroopa Komisjon leidis lõpuks, et 3,2 miljoni euro eraldamine on keelatud riigiabi, jäi Polli prügila rajamata ning see äri läks luhta.

Jäljed Autorollo asjas

Samade tegelastega seotud firmade rahaülekanded käisid läbi skandaalses Autorollo asjas. Novembris 2009. aastal, kui Rain Rosimannuse äia Väino Pentuse firma Autorollo pankroti väljakuulutamiseni oli jäänud ligi poolteist aastat, maksis pakendite taaskasutusorganisatsioon MTÜ Eesti Pakendiringlus Toomas Tautsi firma Autovaal kaudu kahe ülekandega Autorollosse kokku 400 000 krooni (ligi 25 600 eurot).

Tautsi firma kaudu jõudis Autorollosse ka Eesti Pakendiringlusega äriliselt seotud OÜ Prügitont makstud 100 000 krooni (ligi 64 000 eurot).

Ülekannetest tekkinud nõue Autorollo vastu loovutati hiljem aga Rosimannuste appi kutsutud advokaat Siim Roodega seotud ettevõttele.

Sealt ajas edasi minnes jõuame uuesti Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnaministriks oleku aega, kui ministeeriumis lükati pikaks ajaks sahtlisse pakendiseaduse muudatused, mis oleksid otseselt piiranud Tammeoksa ja temaga seotud äriseltskonna huve pakendiäris. Mäletatavasti oli riigikontroll juba 2010. aastal leidnud, et riik ei suuda tagada taaskasutusorganisatsioonide piisavat finantssuutlikkust ja finantssuhete läbipaistvust. Pakendite turule toomise ja taaskasutamise andmete kontrollimatuse tõttu võis riigile ainuüksi 2009. aastal jääda laekumata 64 miljonit eurot maksutulu.

2. Arvo Sarapuu

Selle aasta aprillis käisid riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees pealinna prügimajanduse jamade kohta aru andmas Tallinna keskerakondlasest linnajuhid Arvo Sarapuu ja Taavi Aas. Nad süüdistasid sotsiaaldemokraadist riigikogu liiget Rainer Vakrat suurte prügivedajate huvide esindamises.

„Tallinna linnajuhid väga tänasid meid, et komisjon selle teema üles võttis. Nende sõnul on jäätmevaldkonnas korruptsiooni tõesti väga palju,“ rääkis erikomisjoni esimees Artur Talvik siis.

Ei läinud aga palju aega mööda, kui juba maikuus avalikustas prokuratuur, et mitu kuud kestnud kriminaaluurimine Tallinna abilinnapea Sarapuu seoste kohta pealinna prügiäris jõudis kahtlustatavate kinnipidamiseni ning läbiotsimisteni.

„Arvo Sarapuu on korraldanud Baltic Waste Management (BWM) tööd,“ lausus riigiprokurör Laura Feldmanis pressikonverentsil. BWM on Kaido Laanjärve nimel olev konsultatsioonifirma, kes seninägematu edukusega sisenes Tallinna jäätmeveoturule. Järjest võideti hanked pea kõikides piirkondades, kus osaleti.

Kahtlustuste kohaselt oli Laanjärv BWMis kõigest variisik ning äri taga olid Sarapuu koos ATKO Gruppi juhtiva väimehe Margo Tomingasega. BWMi rahastati Sarapuu ja Tominga osalustega ATKO Grupi ettevõtete kaudu.