Kaubavahetus Kanadaga tänasest lihtsam

See tuleb tollitariifide kadumisest ja lisakulu arvel, mis praegu tekib klaverite eksportimisest USA kaudu. “Suurepärane, et see lepe tuleb, sellest me ainult võidame,” rõõmustas Laul, ärgitades ka teisi Eesti ettevõtjaid lähiturgude kõrval julgemalt Atlandi taha vaatama ja panustama kõrge lisandväärtusega toodete arendamisele.

Riigikogus oli CETA eile esimesel lugemisel, mis tähendab, et Eestis jõustuks leping 27. septembril, kui see tuleval nädalal ka teise lugemise läbib ja kinnitatud saab.

Lepingust kasu saamiseks tuleb ettevõtjatel end arvele võtta registreeritud eksportijate süsteemis REX. Detailsest infot kaubanduslepingu tingimustest – näiteks kuidas hangetel osaleda – leiab Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi veebilehelt. “Oluline on, et ettevõtjaid neid võimalusi ka kasutaksid,” ütles Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi direktor Signe Ratso.

CETA lepinguga kaob 98% tariifidest, mis praegu on näiteks mööbli ekspordile 8% ja mänguasjadele 7%. Täiendavad 1% ulatu ses tariifid kaovad lähema 2–7 aasta jooksul, puudutades eelkõige põllumajandustooteid.

Lepingu kehtima hakkamine avab Eesti ettevõtjatele Kanada riigihangete turu ja seda ka omavalitsuste tasandil. Selle turu aastane maht on ca 132 miljardit eurot. Avaneb teenuste turg ja vastastikku hakatakse tunnustama töötajate kvalifikatsioone.

Indrek Laul avaldas lootust, et ehk aitab ELi ja Kanada vabakaubandusleping üles soojendada ka ELi ja USA külmutatud vabakaubanduskõnelused. Signe Ratso sõnul sellest praegu siiski märke veel ei ole.

Intervjuu

Signe Ratso: me ei saa olla naiivsed

Ajal, mil USA vaatab kaubandussuhetes sissepoole, vaatab EL vastupidi väljapoole. Samas peab ka EL kaitsma oma strateegilisi huve. Me ei saa olla naiivsed, rääkis Euroopa Liidu kaubanduse direktoraadi direktor Signe Ratso Äripäevale.

Kas midagi võib CETA veel kraavi ajada?

Ajutise rakendumisega probleeme ei ole. Kuivõrd investeeringute kaitse ja investeeringute kohtu osa lepingus on see, mis vajab ratifitseerimist kõigis liikmesriikides, siis selle osa rakendumisega peab ootama protsessi lõpuni. Kui see takerdub, läheb teema tagasi liikmesriikidele, kuid kaubanduse osa see tagasi ei pööra.

EL rõhutab selle lepingu edumeelsust. Mis mõttes?

Edumeelsus seisneb selles, et selgelt on öeldud, et standardite leevendamist ei toimu. Tarbijakaitse on tagatud ja lepingus on eraldi peatükk kestlikust arengust, kus on sees näiteks töötajate sotsiaalne kaitse. See teeb lepingu progressiivseks.

Vahepeal näis, et EL on kaotamas võimet kaubanduslepinguid sõlmida, kui korraga tuli hakata neid kõigi riikide parlamentides kinnitama.

See oli põhjus, miks komisjon pöördus Euroopa Kohtu poole, et saada Singapuriga sõlmitud vabakaubanduslepingu alusel selgus, kui kaugele ulatub Euroopa Liidu pädevus. Saime kinnituse, et see, mida oleme senini vabakaubanduslepingutes läbi rääkinud, on ELi pädevus. Ratifitseerimist eeldab vaid investeeringute kaitse portfelliinvesteeringutele ning investeeringute kohtuid puudutav osa. Kuivõrd arutelud liikmesriikidega alles kestavad, on komisjoni president Jean-Claude Juncker teinud ettepaneku alustada Austraalia ja Uus-Meremaaga vabakaubanduskõnelusi võimalusega, et investeeringute kaitset puudutav osa lisatakse hiljem. Nii saaksid kõnelused toimuda kiiremini ja piisab lepingu ratifitseerimisest Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Millest optimism, et LadinaAmeerikaga loodetakse poliitiline kokkulepe vabakaubanduslepingu sõlmimiseks saavutada aasta lõpuks – kõnelused on seni vindunud ligi 20 aastat?

Meie vastaspool on tolliliit Mercosur. Liikmetel pole vabakaubanduse teemal alati olnud ühesugused seisukohad. Praegu tundub aga, et poliitiline tahe on olemas ja moment soodne. Nagu ütles ka Jean-Claude Juncker aastakõnes – üha suurem hulk maailma riike soovib meiega vabakaubandusleppeid sõlmida, kuna osa riike on oma turge sulgemas.

ELis ei puhu üksi liberaliseerimise tuuled, Prantsusmaa president Emmanuel Macron tahab Euroopat, mis oma kodanikke kaitseb. Kuidas kajastub see kaubanduspoliitikas?

Globaliseerumise kohta pani komisjon ELi tulevikudebatis lauale eraldi arutelupaberi. Aga kindlasti pole kaubanduspoliitika mingi võluvits, sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse kaitse vahendid on liikmesriikide kätes. EL saab püüda edasi liikuda reeglitel põhineva kaubanduspoliitikaga.

Kuidas tagada, et kaubandussuhe oleks õiglane ja konkurents aus?

WTOs on WTO kaubandusvaidluste lahendamine, kus EL on selle üks aktiivsemaid kasutajaid, kui kaubanduspartnerid lepinguid ei täida. Kõigis vabakaubanduslepingutes on vaidluste lahendamise kord ja valmidus seda vajadusel kasutada.

Komisjon on tulnud välja vastuolulise plaaniga Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest tulevate investeeringute n-ö sõelumiseks.

Nagu ütles Jean-Claude Juncker, me pole lihtsameelsed vabakaubanduse jüngrid. Kui vaja, siis kaitseme oma strateegilisi huve legaalsete vahenditega. Üks neist on ettepanek otseinvesteeringute sõelumise Euroopa raamistiku loomiseks. Kaheteistkümnes liikmesriigis on selline süsteem juba olemas. Eestil mitte, kuid näiteks Lätil, Leedul, Soomel, Saksamaal jne.

Ühest küljest on EL välisinvesteeringute suhtes üks liberaalsemaid, nagu näitavad OECD võrdlused. Samas peame oma strateegilisi huve kaitsma, kui on ohustatud julgeolek või avalik kord. Ettepaneku eesmärk on koostöö ja infovahetus investorite üle, kelle kohta mõni liikmesriik on taustauuringu juba teinud ja leiab, et on põhjust olla ettevaatlik.

Teine eesmärk on kaitsta ELi üldisi huve, kui infrastruktuuri või strateegilistesse valdkondadesse tahavad investeerida riigi osalusega või subsiidiumide toel eeliseid saanud investorid.

Kas see pole uus bürokraatia kiht, kus investoril pole enam selgust, kes mida otsustab.

Otsuse investeeringute kohta teevad ka edaspidi liikmesriigid, kuna rahvuslik julgeolek on liikmesriigi pädevuses. Samas on see võimalus infot vahetada ja lisaks peavad investeeringud olema kooskõlas ELi teiste poliitikatega, mis puudutavad näiteks küberturvalisust, konkurentsiõigust, investeeringuid energia infrastruktuuri jne.

Kas see ei või tekitada vastureaktsiooni, võimaldades Hiinal ja USA-l diskrimineerida hangetel Euroopa ettevõtteid?

USA-l, Hiinal, Jaapanil, Kanadal, Austraalial on kõigil sellised süsteemid olemas. Hiina turule sisenemisel on probleemiks, et neil on mitu strateegilist valdkonda, kus nad ei luba üldse välisinvesteeringuid. EL midagi analoogilist tegema ei hakka.

Soome väliskaubandusminister Kai Mykkänen nägi siin kaubandussõja riski.

Ma seda ei näe, sest kõik saab olema väga proportsionaalne. Me ei sulge ELi turgu välisinvesteeringutele, kuid me ei saa olla naiivsed, peame julgeolekuhuve silmas pidama.

USA on luubi alla võtnud Hiina tehnoloogia siirde nõude, kas EL teeb midagi sarnast?

Hiina turule sisenemisel on väga palju erinevaid piiranguid ja probleeme, mida me lahendame võimalusel dialoogis. Aga kui on barjäärid, mis on vastuolus nende võetud rahvusvaheliste kohustustega, siis oleme valmis vastavaid meetmeid kasutama.

Mis saab kaubandussuhetest Suurbritanniaga?

ELi läbirääkimiste positsioon on selge, Suurbritannia oma selgineb järk-järgult. Tulevaste suhete üle saame läbi rääkida, kui on selgunud lahkumise tingimused. See on oluline ka teiste riikide jaoks, mis on olnud väga ettevaatlikud Suurbritanniaga praegu midagi kokku leppima.

Kas USA ja ELi vabakaubandusleping näitab elumärki?

Praegu midagi konkreetset ei ole.