Kaamose ootamatu vangerdus osalustega

Äripäev avastas järgmisel kolmapäeval ilmuvat Rikaste TOPi kokku pannes, et suvel sai enam kui 70 miljonit eurot väärt Kaamos Groupi enamusosanikuks äriregistri andmetel ettevõtte pikaaegne finantsjuht Mait Mengel. Äriregister näitas, et Mengelile kuulub nüüd 63,71% Kaamos Groupist ja firma asutajale on jäänud ainult 36,29%.

Kui Äriregistris olevad andmed oleksid paika pidanud, siis oleks 2003. aastast ettevõttes töötanud finantsjuht Mengel tõusnud hoobilt Eesti 30 rikkama inimese hulka. Asja uurima asudes aga selgus, et tegelikkus on teine ning Mengel ei jõua ka pärast Kaamos Groupi osanike ringi kaasamist 500 jõukama ettevõtja hulka. Segaduse tekitas Eestis erandlik boonussüsteem, mida Kaido Jõeleht otsustas finantsjuhi motiveerimiseks kasutada. Konks peitub eriliigilistes osades, mis annavad osaühingu omanikele erinevad õigused.

„Mis puudutab hääleõigust ja kontrolli, siis ei ole mitte midagi muutunud. Kontroll on Kaido Jõelehel,“ lükkas Mengel ümber äriregistri info, nagu tema oleks Kaamoses võimu üle võtnud.

Edukas firma

„Lihtaktsiad on endiselt Kaido Jõelehel, aga eriliigilised, D-osad kuuluvad osaliselt ka mulle,“ selgitas Mengel vangerdust, mis registrist näha. Tausta, miks ta D-osad sai, ei olnud Mengel nõus avama. „Mismoodi sisemiselt asju reguleerime, on ennekõike meie huvides, mida ei pea laiema üldsusega jagama,“ lausus Mengel järgmises kõnes.

„Kindlasti on see keerulisem. Olen nõus,“ nentis Mengel, et eriliigiliste osade käikulaskmine on olemuselt teistsugune struktuur. „Olen nagu liiga toores, et anda kommentaare, hinnanguid, vastuseid – ma ei ole selleks valmis,“ lisas ta. „Kui helistaksite paari päeva pärast, siis võib-olla oleks see rohkem dialoogi moodi. Praegu seda ei teki.“

Ka Jõeleht ei toonud kohe asjasse selgust. „Ma ei saa praegu rääkida. Olen Bulgaarias, mängin golfi,“ sõnas ta, soovitades hiljem helistada.

Värske põhikiri

Seejärel palus Äripäev heita Kaamos Groupi uuele põhikirjale pilgu peale kahel vandeadvokaadil. Mõlemad jõudsid samale järeldusele.

Täpsemalt põhikirja sisust. See paneb paika, et viie aasta jooksul kantakse osa kasumist kasumireservi, mis makstakse D-osanikule ehk Mengelile välja pärast 2020. aasta majandusaruande kinnitamist. Erandina võib väljamakseid teha juba varem – eelduslikult 50% ulatuses samal aastal kasumireservi jõudnud summadelt.

Kui suur osa kasumist täpselt reservi kantakse, on põhikirjaga jäetud osanike otsustada ja ettepaneku osanikele peab tegema juhatus, kuhu peale Jõelehe kuulub Mengel.

“Struktuuri eesmärk paistab olevat selles, et anda D-osade omanikele õigus saada teatud osa osaühingu kasumist, mida ei arvutata puhaskasumi baasil nagu tavalise dividendi puhul, vaid muudel alustel, mis võivad olla keerulisemad ja nüansirikkamad,“ kommenteeris büroo Primus partner Anton Sigal.

Mille põhjal kasumit Kaamos jagab, ei ole põhikirja lugedes arusaadav. “D-osade omanike kasum võib sõltuda näiteks ärieesmärkide saavutamisest või olla seotud majandustegevuse näitajaga, mis ei ole tavapäraselt dividendi maksmise aluseks, kuid mis iseloomustab osaühingu käekäiku, näiteks EBITDA. D-osa dividende maksutatakse samamoodi nagu muid kasumiväljamakseid, seega maksustamise osas ei tohiks mingit vahet olla,“ rääkis Sigal.

Maksustamisel tuleks Sigali sõnul silmas pidada aga aastaid peetud diskussiooni selle üle, kus jookseb piir töötasu ja osaniku tulu vahel. „Kas D-osade dividendi on võimalik vaadelda osaliselt töötasuna, on hetkel võimatu öelda, sest kasumi jagamise täpsed põhimõtted ei ole teada,“ selgitas Sigal.

Miks selline tunnustus?

„Ta on oluline inimene ettevõttes,“ oletas büroo Triniti partner Erki Vabamets, miks Jõeleht premeeris Mengelit D-osadega. „Selliste eriliigiliste osade väljalaskmise taga on tõenäoliselt Jõelehe ja Mengeli kokkulepe, et Mengel saab viie aasta jooksul kindla osa Kaamos kontserni kasumist, aga varem kogutud kapitali jagamisel ei osale.“

Tavaliselt on omanike huvi võtta raha välja dividendidena, lausus Vabamets. „Seda teada ei saa, kui palju Mengeli pealt edaspidi tööjõumakse makstakse. Ei oleks majanduslikult mõttekas jätta palk samaks,“ arvas Vabamets, kuid Kaamos Groupi lahenduses ta üldiselt maksuriski ei näe.

„Kui töötaja saab 20, 30 või 50 protsenti firmast endale, aga maksab selle eest näiteks ainult 1200 eurot, võib mõni maksuametnik öelda, et see on erisoodustus, aga mina olen teise leeri mees. Kui osanik on füüsiline isik, siis on see tema otsus, kas kingib osaluse kellelegi või otsustab kapitali suurendada. Teine küsimus on, kui osanikuks ollakse läbi firma,“ rääkis Vabamets.

Pärast 2020. aastat Mengel dividende enam ei saa. „Võib-olla on kokku lepitud, et seni panustab hästi palju, saab sellest kasumiosaluse. On motiveeritud. Seejärel kas lahkub või vaadatakse kokkulepe ümber,“ ütles Vabamets.

D-osade kasutamist reguleeriv seadus jõustus suvel 2015, kuid Vabamets ei ole eriliigiliste osade sedasi kasutamist eriti oma töös kohanud.

„Osaühing on mõeldud väikese äri ajamiseks, kus osanike ring on suletud. Varem oli seaduses kirjas, et osanikke tuleb kohelda võrdselt ja mingeid erisusi teha ei saanud,“ selgitas ta seaduse tausta. „Siis tulidki muudatused idufirmadega seoses – peab olema võimalik, et paned raha firmasse mõneks ajaks ja olema võimalikud kokkulepped, kuidas käsitled osanikke erinevalt.“

Vabametsa üllatas põhikirja keeruline sõnastus. „Lugesime kolleegiga. Kirjutatud on mitu lehekülge, kuid seda saaks palju lihtsamalt sõnastada,“ märkis ta.

Suurem hääleõigus

Uut põhikirja ja äriregistri andmeid uurides on Vabametsa sõnul huvitav, et Mengel muutus juulis suurosanikuks ning talle kuulub 63,71% häältest. „Sellega võib ka tema ise teha osanikele ettepaneku temale endale kasumi väljamaksmiseks ja häälteenamust kasutades ka otsuse vastu võtta. Tavaliselt jätab senine osanik endale siiski ühingu üle kontrolli,“ märkis Vabamets.

E-kirja teel küsimustele vastanud Kaido Jõeleht vaidles Vabametsale vastu. „Vastupidisele viitavad eriliigiliste osade suhtes kehtivad kokkulepped ning asjaolu, et eriliigiliste osade omanikel on hääleõigus eriliigilisi osasid puudutavates küsimustes,“ ütles Jõeleht.

Pärast Äripäeva esitatud küsimusi otsustas ta teha põhikirja täpsemaks. „Et need kokkulepped paistaksid ka väljapoole osanike ringi ega tekitaks asjatut segadust, oleme esitanud äriregistrile avalduse põhikirja muutmiseks, mille uuest sõnastusest see peaks ilmne olema ka kõrvalseisjale,“ sõnas Jõeleht, kinnitades, et tema kontrollib jätkuvalt firmat.

„Kaamos soovib anda võtmeisikutele võimaluse olla seotud ettevõtte majandustulemustega pikemaajalise perioodi jooksul. Kui äriühingu eesmärgid jäävad saavutamata, siis ei teostata ka dividendi väljamakseid eriliigilise osade omanikele,“ selgitas Jõeleht otsuse tausta. „Peame oluliseks, et võtmeisikute fookus ei kaoks. Et nad ei otsiks kõrvalist tegevust ja investeerimisvõimalusi mujalt.”

Kaamos Groupi on aastate jooksul akumuleerunud üksjagu kasumit, märkis Jõeleht. „Selleks, et anda inimestele võimalus saada osa ettevõtte edust tulevikus osaluse ostmise teel ja see ei läheks neile liiga kulukaks, ongi nende õigused veidi piiratumad. Et see tehniliselt ellu viia, oli võimalus väljastada eri liiki osasid,“ rääkis Jõeleht. „Eriliigiliste osadega seotud õigused erinevad sellest, mis seadus näeb ette lihtosade kohta ning seadusandlus võimaldab näiteks sel viisil välistada varasematel perioodidel teenitud kasumi.”

Küsimusele, mille järgi käib Mengelile kasumi jaotamine, vastas Jõeleht, et peamiselt on tegemist grupi üldiste eesmärkidega. “Ühe isiku dividendi suurus ei sõltu otseselt tema konkreetsest panusest, vaid grupi üldisest käekäigust, selle projektide edust või ebaedust ning tema osaluse suurusest. Nagu tavapärane äri: kui on kasum, siis on, mida jaotada ning kui on kahjum, siis ei ole midagi jaotada. Võib-olla ka mitte järgnevatel aastatel,” kostis Jõeleht, kes lisaks välistab maksuriski.

“Seoses eriliigiliste osadega ei ole palgatingimused muutunud ja ka ei kavatse neid muuta, eriliigiliste osade omanik on nende osade eest maksnud. Oluliselt rohkem, kui oleks nende kapitaliosalusel arvestatud väärtus ning dividendi saamine ei ole seotud inimese töötulemustega ega ole kuidagi garanteeritud. Sellist olukorda ei saa pidada töötasuks,” selgitas Jõeleht.

Segadusseajav info

Nii Mengel kui ka Jõeleht viitasid, et äriregistri andmeid ei saa lõpliku tõena võtta. „Äriregistri infosüsteem ei näita, et tegemist oleks eri liiki osadega, aga äriregistri infosüsteemil ei ole ega peagi olema õiguslikku tähendust,“ lausus Jõeleht, pidades silmas, et parima ülevaate saab väärtpaberite keskregistrist. „Loomulikult on see tülikas, kui äriregistri infosüsteemis kajastuvad andmed sel viisil, et nad ei loo selgust, vaid tekitavad pigem segadust. Kui täpne info on konkreetsel juhul EVK-s saadaval, võiks kaaluda eksitava info avaldamata jätmist äriregistri infosüsteemis.“

Äriregister kuulub justiitsministeeriumi haldusalasse, mille pressiesindaja Dagne Mihkels tõdes, et eriliigilisi osasid on võimalik näidata põhikirjas, kuid eraldi andmeväljadel neid äriregistri teabesüsteemis praegu ei näidata. „Ühinguõiguse revisjoni käigus on kavas osade registreerimise režiimi edasi analüüsida ja võimalikke lahendusi pakkuda.“

Veel harjumatu käik

Eriõigustega osalused ei ole õigusvaldkonna inimeste sõnul praktikas veel eriti levinud.

Võimalus selleks tekkis juulis 2015, kui jõustusid äriseadustikus mitmed muudatused, millega tehti osaühingu regulatsiooni paindlikumaks, märkis Triniti partner Erki Vabamets.

Nüüd lubab seadus põhikirjas erisusi otsuste vastuvõtmisel ja kasumi jaotamisel. „Näiteks võib määrata, et Priidu 1000 euro suurune osalus annab 100 häält, aga Mati 1000 euro suurune osa 500 häält või et kasumi jaotamise otsustamiseks on alati vajalik Priidu poolthääl,“ kirjeldas Vabamets.

Primuse büroo partner Anton Sigal nentis, et tegu on ootamatu lahendusega. „Sarnased struktuurid ei ole levinud, kuna osanikel on võimalik kokku leppida kasumi jagamise põhimõtetes ka lepingu vormis, mis on põhikirja muutmisest ja eriliigiliste osade moodustamisest tunduvalt lihtsam,“ ütles ta veel.

Võõras variant

Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu ei ole samuti eriliigiliste osadega kokku puutunud. „Ka mitmed laia tegevuspraktikaga vandeaudiitorid, kellega nõu pidasin, ei ole nendega oma töö käigus kokku puutunud. Sellest järeldaksin, et tegelikult on nende kasutamine Eestis suhteliselt harv nähtus,“ rääkis Arengu.

Ta nimetab eriliigiliste osade käikulaskmist keerukaks ja pigem rätsepaülikonnana tekitatava lahendusega. Arengu ei soovinud Kaamose valikut tükkideks võtta, kuid nentis, et „kaasuse analüüs oleks juba omaette väike projekt“.

Eriliigiliste osade ja aktsiate üldine kasutusloogika on pakkuda omanikele erinevaid omandiga kaasnevaid võimalusi või neid riske maandada, selgitas Arengu.

„Neid võib kasutada riskialtimate omanike suuremaks premeerimiseks sõltuvalt ettevõtte käekäigust, kuid  ka riskikartlike omanike osaluse eristamiseks ettevõtlusega kaasnevatest riskidest, pakkudes neile samal ajal ülejäänud omanikega võrreldes madalamat tulusust,“ rääkis ta.

Teoreetiliselt oleks võimalik eriliigiliste aktsiate või osade läbi töötasu varjatult maksta, kuid üldjuhul peab Arengu seda ebatõenäoliseks. „Tegemist on kuluka lahendusega, ning seni on veel võimalik seda lihtsamini korraldada niinimetatud OÜtamisega,“ täpsustas ta.