Digipööre tähendab ühiskonnas ja majanduses suurt muutust ja digimajanduse ettevõtted peavad aitama seda pööret rahastada, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron Tallinnas.
„Absurd on nõuda, et seda pööret rahastaksid üksnes tavamajanduse ettevõtted, kes nendest muudatustest niigi juba nõrgestatud on,“ ütles Macron, korrates oma toetust maksuettepanekule, mida
arutasid Tallinnas nädalapäevad tagasi ka ELi rahandusministrid, et digimajanduse ettevõtted maksustatakse konkreetses riigis loodud väärtuse baasil. Sellega haakuv aspekt on õiglane konkurents, mis peab olema üks digipöörde tugisambaid.
Kõik ELi riigid siiski seda ideed ei jaga, et uue majanduse ettevõtteid tuleks rohkem maksustada ja reguleerida. Näiteks ütles Iiri peaminister Leo Varadkar tippkohtumisele saabumisel, et rõhk peab olema sellele, kuidas ka Euroopa saaks omale ettevõtteid, mis oleksid digimajanduse liidrid nagu Google või Facebook. „Kui tahate kiiremat innovatsiooni, siis vaevalt seda maksude ja regulatsioonidega saavutab,“ ütles ta.
Iirimaa ei ole nõustunud ka Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku otsusega, et USA tehnoloogiahiid Apple on Iirimaal liiga vähe makse maksnud, esitades ettevõtete tagantjärele suure maksunõude.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker lubas, et Euroopa Komisjon esitab ettepanekud digimajanduse maksustamiseks tuleval aastal.
Macron rääkis ka sellest, et inimestel tuleb aidata digipöördest tingitud suurte muutustega kohaneda. See ei tähenda lisaraha andmist vaid väljaõpet. „Seda nimetan ma sotsiaalpoliitikaks,“ ütles Macron.
Tallinnas peetud debatti Euroopa Liidu tulevikust nimetas Macron väga avameelseks ja õigeaegseks. Selle debati ja esitatud ettepankute baasil on nüüd Ülemkogu President Donald Tusk lubanud kahe nädala jooksul esitada nn liidrite agenda, mis oleks reformide teekaardiks sel ja tuleval aastal. Eesmärk on pakkuda reaalseid lahendusi reaalsetele probleemidele, ütles Tusk.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.