• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 04.10.17, 10:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Austraalia firma hakkab ookeanipõhjast kulda kaevandama

2019. aastal hakkab üks Austraalia kaevandusfirma kulda kaevandama otse ookeanipõhjast ja võib sellega põhjustada uue kullapalaviku, kirjutab oktoobri Imeline Teadus.
Kullakaevandamise baaslaev
  • Kullakaevandamise baaslaev Foto: YouTube
Peagi saadetakse kolm hiiglaslikku kaevandusmasinat tööle 1600 meetri sügavusele merepinna alla. Nende ehitaja Austraalia firma Nautilus Minerals valmistub alustama kaevandustöid Vaikses ookeanis Paapua Uus-Guinea lähistel. Geoloogilised uuringud on näidanud, et sealne merepõhi sisaldab rikkalikult kulla, vase, tsingi ja teiste maismaal haruldaseks muutunud metallide maake.
Austraalia masinad on kaugjuhitavad, nii et merepõhjas valitseva jäise temperatuuri ja kõrge rõhu kätte ei pea minema ükski inimene. Aparaadid juhatavad sisse kaevandusrevolutsiooni, avades firmadele juurdepääsu merepõhja aaretele.
 
Veel oktoobri Imelises Teaduses
Geneetikud aretavad superloomi
NASA tahab tapjaasteroidid hävitada
Nautilus Minerals kavatseb vee all kasutada kolme robotit. Vaid 1,2meetrise tunnikiirusega liikuv puhastusmasin kasutab oma puurpead selleks, et rajada teed kahele teisele robotile. Jahvataja purustab oma tohutu võimsa pöörleva trummelfreesiga kivimi väikesteks tükkideks, mis jäävad temast merepõhja maha. Koguja imeb purustatud materjali kokku ja saadab merepinnale. Kolm robotit on kuni 7,6 meetrit kõrged ja kaaluvad igaüks peaaegu 200 tonni. Need töötavad elektri jõul, mida saavad kaablite kaudu baaslaevalt.
Baaslaev on 227 meetrit pikk ja 40 meetrit lai ning selle peale mahub 180 inimest. Meeskond juhib roboteid kontrollruumist juhtkangide abil. Umbes korra nädalas sildub transpordilaev baaslaeva kõrvale. Suured kraanad laadivad kivimitükid transpordilaevale, mis veab hinnalise lasti maale.
Kullakaevandamisest vaata põhjalikumalt oktoobri Imelisest Teadusest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele