Ettevõtjaid ootab segane aeg

Pühapäeval toimunud valimiste järel jäi rohkem kui 200 omavalitsusest alles ligi 80, kes hakkavad nüüd elukorraldust ümber kohandama. Ettevõtjaid ootab ees segane periood, sest muutuvad kohalikud ametnikud ja õige pea kaovad ära ka maavanemad.

Triniti advokaadibüroo advokaat Sandor Elias, kes nõustas mõningaid omavalitsusi haldusreformi küsimuses, ütles Äripäeva raadiosaates “Triniti eetris”, et kõige olulisem on ettevõtjatel selgeks teha, kes on need inimesed, kellega tuleb oma linnas või vallas hakata asju ajama.

Millele peaksid ettevõtjad mõtlema, kui omavalitsused on muutunud?

Üks asi, mis haldusreformiga kaasneb, on maavanemate kadumine. Näiteks on maavanemal, nagu ka kohalikul omavalitsusel, väga suur roll sellises asjas nagu planeerimismenetlus.

Kas me räägime detailplaneerinugust?

Näiteks detailplaneeringust, aga ka muudest planeeringu liikidest.

Kui räägime maavanemate kadumise poole pealt, siis näiteks Tartu lähedale kavandatava (Est-For Investi – toim) tselluloositehase jaoks on algatatud riigi eriplaneering. Kuigi selle algatab vabariigi valitsus, on menetlusse kaasatud ka maavanem selle eesmärgiga, et oleks ka maakonnaülene vaade esindatud. Nüüd uuest aastast alates, kui maavanem kaob, jääb see koht tühjaks. Tekib küsimus, kes sinna planeeringusse kaastakse – kas rohkem omavalitsusi või kohalike omavalitsuste liit? See võib praktilisi küsimusi tekitada ka ettevõtjale.

Või selline instrument nagu kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Seda kehtestatakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste puhul, nagu näiteks tuulepargid. Siiani on pidanud neid heaks kiitma maavanem. Uus seadus ütleb, et uuest aastast kiidab selle heaks valdkondlik minister. Kui varem on tegeletud asjaga kohapeal, maavalitsuses on planeeringutega tegelev inimene, siis nüüd kaob otsustus kuhugi ministeeriumisse. Kas siis keegi reaalselt seda asja menetleb? Kes kõik kohapealsed teadmised üle võtab? Seal on päris mitu üleminekuriski.

Kas siis ei ole täpsustatud, kes see valdkonna minister täpselt on?

Mina ei lugenud seda välja. Iseenesest see ei ole probleem. Ministeeriumite pädevus on enamjaolt küllaltki hästi piiritletud. Ma näen suuremat probleemi selles, et tekib praktiline küsimus – kes see ametnik on ja milline on tema teadmine kohapealsest elust, milline on üleminek ühest institutsioonist teise jne.

Kas see tähendab, et planeeringu kinnitamine võtab siis rohkem aega?

Absoluutselt. Nimetatud planeeringud on pigem erijuhud. Kui aga võtta selline enamikule ettevõtjatele tuttav instrument nagu detailplaneering, siis seal on olnud maavanemal väga suur roll just vaidluste lahendamisel. Nüüd uuest aastast tegeleb sellega jällegi valdkonna ministeerium. Kes see reaalselt hakkab olema, kellel on kohalik vaade ja teadmine? Ma näen siin ohtu.

Ma arvan, et planeerimisprotsess mingil hetkel takerdub ja võtab lõppkokkuvõttes ilmselt kauem aega. See on paratamatu, siin ei saa kedagi süüdistada. Kui üks institutsioon kaob ja tema ülesanded liiguvad teise institutsiooni, siis isegi kui aega oleks rohkem kui praegu, siis paratamatult üleminekuprobleemid tekivad. Eelkõige praktilised, aga mõnes mõttes õiguslikud.

Kuidas mõjutab uus korraldus riigihankeid?

Pigem mitte hanget kui sellist. Ma näen kahte kohta, millele tasuks tähelepanu pöörata. Üks on see, et sundliidetud omavalitsusega varem sõlmitud hankelepingud kehtivad uues suuromavalitsuses ikka edasi. Küll aga huvitab ettevõtjat nende lepingute puhul, kes seal teisel pool on, kes see inimene on, kellega ta jooksvaid küsimusi lahendab. Kui näiteks sotsiaaltöötajad jäävad väikestesse kohtadesse alles, siis ettevõtjaid puudutavad ametikohad, nagu planeerimisnõunikud ja ehitusnõunikud, need tõenäoliselt liiguvad kaugemale. See tähendab, et õige inimese ülesleidmine ja koostöö jooksma saamine nõuab eraldi tähelepanu.

Teine pool tuleb kohaliku ettevõtja vaatevinklist. Kui ta on siiani teadnud, et omavalitsusel on järgmisel aastal plaanis kruusatee rekonstrueerida või mõnd muud teenust osta, kuhu tahaks ka kohalik ettevõtja oma pakkumust esitada, siis tal võib tekkida küsimus, kas uues omavalitsuses ka senini kehtinud arusaamad lähevad edasi. Sest uutes omavalitsustes on uued volikogud, uued jõujooned, paratamatult ka nii-öelda teise kandi rahvas saab oma sõna sekka öelda.

Kas kohalikke makse tasuks ka silmas pidada?

Iseenesest haldusreformiga ühtegi maksu ei tõsteta. Aga kui liituvad eri omavalitsused, siis võivad muutuda maamaksu määrad, reklaamimaksu määrad, kuidas neid kogutakse jne. Suur osa on seadusega paigas, seda omavalitsus muuta ei saa, aga teisalt on määrade kohta otsustuspädevus olemas. Kas või näiteks selle kohta, mida käsitletakse omavalitsuse territooriumil maksustatava reklaamina, kui tuua kõige lihtsam näide.

Ka siin tuleb jälgida, et kui muutub omavalitsus, siis ühed tavad võetakse aluseks ja teistele võib see muudatusi tuua.