Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid pärast 14 tundi kestnud sotsiaalministrite nõukogu läbirääkimisi kokkuleppele Euroopat lõhestanud lähetatud töötajate direktiivis. Kuigi seda on nimetatud Eesti eesistumise suurimaks töövõiduks, on direktiiv Eesti ettevõtjatele kahjulik.
- Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski oli Eesti esindaja direktiivi läbirääkimistel. Foto: Andras Kralla
Kokkulepe tagab edaspidi võrdse tasu võrdse töö eest samas asukohas, vahendab
ERRi uudisteportaal. Täpsemalt piirab see idaeurooplaste, aga ka Hispaania ja Iirimaa senist võimalust osutada teenust Kesk-Euroopa riikides soodsamalt kui kohalikud ettevõtted. Praegu kehtivad lähetatud töötajatele kodumaised maksud ja sotsiaalkindlustus, mis teeb nende palkamise kohalikust tööjõust odavamaks. Rikkamad riigid on seda pidanud sotsiaalseks dumpinguks ja tööturu solkimiseks, samas kui vaesemad riigid näevad piirangutes riiklikku protektsionismi.
Eilses "Aktuaalses kaameras" kõnelenud ettevõtjad tõdesid, et direktiiv on Eestile kahjulik, sest kahjustab konkurentsivõimet. "Selle direktiivi taga on palju kõlavaid loosungeid solidaarsusest, kuid tegelik sisu on üsna lihtne - Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi ja mitme teise riigi ilmselt ametiühingute mõjul on need riigid väga selgelt kaitsnud oma tööjõuturgu," rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Nõukogu arutelu keskendus esmaspäeval kolmele alles jäänud vaidlusküsimusele. Neist olulisimaks oli lähetuse pikkus, peale mida hakkab töötaja alluma kodukoha tööseaduste asemel selle riigi seadustele, kuhu ta on lähetatud. Liikmesriigid jõudsid kokkuleppele, et see periood on uue direktiivi järgi 12 kuud. Esialgne ettepanek nägi ette, et see juhtub peale 24 kuud, kuid Kesk-Euroopa riigid eesotsas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga nõudsid karmimat lähenemist. Kompromissina jääb võimalus teenusepakkuja soovil pikendada lähetust kuue kuu võrra.
Teiseks vaidlusküsimuseks oli maanteetranspordisektori käsitlemine lähetatud töötajate direktiivis. Maanteetransport jäeti praeguse kokkuleppega puutumata, kuna see tekitas riikides liiga suuri erimeelsusi.
Kolmandaks vaidlusküsimuseks oli muudetud direktiivi vastuvõtmise ja rakendamise aeg. Direktiivi ülevõtmise aeg on kolm aastat peale lõplikku kokkulepet ja rakendada tuleb see nelja aasta pärast.
Osaline kokkulepe leiti sotsiaalkindlustuse süsteemide koordineerimises. See kokkulepe täpsustab, millises riigis peab töötaja maksma sotsiaalkindlustusmaksu, kui ta osutab lähetatuna teenust teises liikmesriigis.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele