Margus Linnamäe firma palus Jevgeni Ossinovskilt kaitset

„Kirjutame Teile seoses murega Ravimiameti tegevuse pärast. Oleme pikema aja jooksul üha kasvava nõutusega vaadanud, kuidas Ravimiamet pidurdab mis tahes innovatiivseid algatusi, mille oleme apteegisektori poolt välja pakkunud. Samal ajal pole Ravimiamet ise lahendusi välja pakkunud sektori oluliste probleemide lahendamiseks ning apteegiteenuse arendamiseks. Selle tulemusena võib liialdamata öelda, et apteegisektoris valitseb juba aastaid paigaljooks. Isegi mujal Euroopas ammu kasutatavad lahendused Eestisse ei jõua, rääkimata päris uudsetest. Kahjuks on peamised kannatajad selle olukorra tõttu patsiendid,“ kirjutab AS Magnum juhatuse esimees Ahti Kallikorm.

„Illustreerime Ravimiameti tegevusetust või tegevust apteegisektoris, mis on päädinud isegi meie ebavõrdse kohtlemisega, alljärgnevate näidetega: apteegiteenus videosilla abil, ravimite personaalne jaendamine, Ravimiameti tendentslik käitumine Terve Pere Apteek OÜ ja PERH-i üürivaidluse ajal,“ lisa Kallikorm ja esitab oma nägemuse toimunust.

Äripäev avaldab Magnumi seisukohad muutmata kujul.

1. Apteegiteenuse osutamine videosilla abil

Tänavu juunikuus tutvustas AS Magnum-i tütarettevõtja Terve Pere Apteek OÜ (edaspidi TPA) Luunjas ja Kavastus esmakordselt apteegiteenust videosilla abil, et säilitada nendes maakohtades apteegiteenuse pakkumine. Pole saladus, et Eestis valitseb erialase tööjõu terav puudus ning maakohtadesse on praktiliselt võimatu leida proviisoreid ja farmatseute, eriti suvisel puhkuste perioodil.

Videosilla lahenduse eesmärk on parandada maapiirkondades ravimite kättesaadavust, tagades seejuures patsientidele ka proviisori ja farmatseudi poolse vahetu nõustamise videosilla vahendusel ning ravimite kohese ja kiire kättesaamise. Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise teemaga, mida näitab asjaolu, et Tartu maavanem Reno Laidre on esitanud märgukirja videosilla lahenduse toetuseks. Meie hinnangul võimaldab juba tänane ravimiseadus sellist lahendust, kuna puudub vastavasisuline keeld, millele Ravimiamet on eksitavalt meedias viidanud. TPA on vaidlustanud ettekirjutuse kohtus, kuna leiame, et Ravimiamet tõlgendab seadust ebaõigesti. Meie hinnangul täidab apteegiteenuse osutamine kaugapteekri lahendusega kõik õigusaktide nõuded – ei ravimiseaduse ega ühegi muu õigusakti sätted ei keela apteegiteenuse osutamist videosilla abil.

Murettekitav on märkida, et Ravimiamet ei pidanud vajalikuks videosilla teenusega apteeki tutvuma tulla, kuigi vastav kutse talle saadeti. Ka ei ole amet vahepealse 4 kuu jooksul ise pakkunud välja lahendusi, kuidas lahendada apteegiteenuse puudumise probleem Luunjas, Kavastus ja mujal maapiirkondades, kus elanikud tunnevad teenusest puudust.

Kahjuks näitab meie kogemus, et Ravimiamet kaldub ravimialaseid õigusakte tõlgendama viisil, mis ei ole oma olemuselt konstruktiivne ega objektiiv-teleoloogiliselt suunatud patsientide huvide kaitsmisele. Pahatihti on valitud lähenemine, mis takistab uudsete lahenduste kasutuselevõtu, millest oleks patsientidele abi.

2. Ravimite personaalne jaendamine (doosipõhine pakendamine)

TPA on juba 4 aastat tagasi välja töötanud ravimite personaalse jaendamise Eestis uudse tehnoloogilise protsessi, mis võimaldaks efektiivselt pakkuda patsientidele personaalse jaendamise (ehk doosipõhise pakendamise) teenust, kattes sellega suure osa Eesti patsientide vajadustest.

Sarnane lahendus on laialdaselt ja suure eduga kasutusel Soomes, Rootsis, Hollandis, Inglismaal jne kuna pakub patsientidele, kes peavad võtma mitmeid ravimeid päevas, olulist lisaväärtust ja parandab ravisoostumust. Patsiendi kõik päevas võetavad ravimid komplekteeritakse eraldi pakendi(te)sse, mis võimaldab vältida näiteks mõne ravimi unustamist ja võtta ravimeid õiges kombinatsioonis ja kellaaegadel.

Eestis aga eksisteerib personaalse pakendamise puhul fundamentaalne probleem, nimelt sisaldub ravimiseaduse § 32 lg 6 piirang, mille kohaselt apteegiteenuse tegevusloa omaja võib üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud või jaendatud ravimeid edasimüümiseks väljastada ainult oma struktuuriüksusele. See muudab võimatuks teiste apteekide varustamise, kuigi on selge, et vastava sisseseade soetamine on väga kallis ja iga apteek ei ole selleks võimeline. Käsitsi jaendamine on aga sedavõrd töömahukas ja aegunud lahendus, et meile teadaolevalt seda Eesti apteegid ei kasuta. See tähendab, et valdav enamus Eesti patsientidest jääb aga nimetatud teenusest ilma. Oleme probleemile juhtinud tähelepanu juba 4 aasta jooksul: meie tehnoloogiliste lahendustega on käinud tutvumas endised sotsiaalministrid H. Pevkur, T. Rõivas ja U. Kruuse, aga ka Ravimiameti peadirektor K. Raudsepp ning Haigekassa juhatuse esimees T. Ross. Meie lahendust on kiidetud, kuid probleem on siiani lahendamata.

Leiame, et probleemi mittelahendamise üheks põhjuseks on Ravimiameti passiivsus mis tahes uudsete lahenduste juurutamisel. See aga tähendab, et patsiendid jäävad ilma võimalustest, mis parandavad ravimite otstarbekat kasutamist. See tekitab taas muret Ravimiameti tegevusetuse osas, eriti kui arvestada Ravimiameti põhimäärust, mille § 4 p 11 kohaselt on ameti üheks ülesandeks osalemine ravimeid ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja lähteaineid käsitlevate õigusaktide ja seletuskirjade ettevalmistamises.

3. Terve Pere Apteek OÜ ebavõrdne kohtlemine

Seoses TPA ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) vahel puhkenud ärilise vaidlusega üürilepingu kehtivuse üle otsustas Ravimiamet vaidluse ühe osapoole PERH-i info alusel peatada TPA Sütiste tee apteegi tegevusloa. Selline samm on pretsedenditu kahel põhjusel: esiteks seadis RA otseselt löögi alla patsientide huvid, kes ei saanud enam kätte spetsiifilisi elupäästvaid onko- jm ravimeid, mis olid Sütiste tee apteegi ravimivalikus, mis kujundatud haigla patsientuuri silmas pidades. Teistes Tallinna apteekides sellist ravimivalikut ei olnud, kuigi Ravimiamet eksitavalt kinnitas avalikkusele, et ravimite kättesaadavus on täielikult tagatud. Ravimiameti poolt soovitatud PERHi läheduses asuv Lepistiku apteek ei suutnud nädala jooksul (mil sai teatavaks Sütiste tee apteegi sulgemine) piisavat ravimivalikut tagada. Teiseks oli tegemist otseselt ebavõrdse kohtlemisega TPA suhtes. Nimelt tegi Ravimiamet TPA Sütiste tee apteegi tegevusloa peatamise otsuse 2 päeva jooksul pärast PERHist ühepoolse info saamist, jättes samas TPA ära kuulamata.

2016. aasta augustis leidis aset analoogne juhtum, kus Järve Kaubanduskeskuse OÜ teavitas Ravimiametit, et tema üürniku OÜ Euroapteek suhtes on üürileping lõppenud. Ravimiamet ei astunud mingeid samme OÜ Euroapteek tegevusloa peatamiseks vaidluse ajaks enam kui 12 kuu jooksul, kuigi erinevalt Sütiste tee apteegist tegutses Järve Kaubanduskeskuses veel 2 apteeki, mistõttu puudus patsientidele oht jääda ilma Järve Kaubanduskeskuses apteegiteenusest, kui OÜ Euroapteek tegevusluba oleks peatatud. OÜ Euroapteek tegutses Ravimiameti poolt üürivaidluse ajaks kehtima jäetud tegevusloa alusel Järve Kaubanduskeskuses kuni septembrini 2017, mil üürivaidlus lahendati kohtus.

Selline käitumine haldusorgani poolt ja sekkumine poolte ärivaidlusse, kui osapooleks on TPA, on äärmiselt murettekitav, eriti kuna löögi alla sattusid patsiendid. Halduskohus andis TPA-le esialgse õiguskaitse kuni vaidluse sisulise lahendamiseni. Kahjuks peame tõdema, et Ravimiameti käitumine on olnud selgelt tendentslik, isegi pahatahtlik. TPA kohtlemine on Ravimiameti poolt ebavõrdne ning meie õigusi rikkuv.

Kantsleri vastus

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske vastas, et sotsiaalministeerium on alati valmis toetama innovatsiooni, kuid reguleeritud tervishoiuturul, mille osa on ka ravimiturg, on esmalt vaja uutes reeglites kokku leppida ja alles siis tegutseda, mitte vastupidi. „Kahetsusväärselt osades Magnum Medicali tütarettevõtete algatustes ei olnud täit kooskõla tänase õigusruumiga. Teen ettepaneku kohtuda, et sisuliselt teie uuendusettepanekuid arutada,“ vastas Priske.

Priske kasutas ka võimalust ning avaldas muret seoses põletikuliseks muutunud suhetega Magnumi Medicali ja Ravimiameti vahel. „Mulle arusaamatul moel ei ole te viimase aasta jooksul omi ettepanekuid sotsiaalministeeriumile esitanud ega minuga oma märgukirjas toodud tähelepanekuid soovinud arutada. Küll olete aga sügise jooksul korraldanud kaks suhtekorraldusliku avalikku rünnakut Ravimiameti ja ameti juhi Kristin Raudsepa vastu, viimase neist viisil, et isegi kohus oli sunnitud teie pressiteate sisu korrigeerima,“ kirjutas Priske. „Ma ei pea sellist suhtlusviisi kuidagi konstruktiivseks ega heade tulevikulahenduste leidmisele suunatuks. Vastupidi, on avaldatud ka arvamust, et nende rünnakute taga on soov hirmutada Ravimiametit tegemast otsuseid, mis võivad häirida Magnum Medicali tütarettevõtete ärihuvisid.“

Priske avaldas lootust, et kohtumisel on võimalik taastada normaalsed koostöösuhted, mis oleksid kõigi turuosaliste, aga eelkõige Eesti inimeste huvides.

Äripäev avaldab Priske selgitused Magnumi märgukirjas väljatoodud juhtumitele muutmata kujul.

1. Ravimiamet ei keelustanud videoteenuse osutamist, vaid apteegiteenust on lubatud osutada üksnes proviisoril või farmatseudil (RavS § 29 lõige 3), st proviisori või farmatseudi puudumisel ei ole apteeki võimalik luua ja samamoodi ei saa ka peale apteegi avamist teenust osutada ilma proviisorita. Teie kirjas viidatud Luunja ja Kavastu apteekide kohta esitas tegevusloa omaja omal soovil apteegiteenuse peatamise taotluse, võimalus oleks olnud ka proviisori või farmatseudi leidmine või sinna tööle suunamine teisest tegevusloa omaja apteegist. Ettevõtja otsustas ise, millise apteegi ta sulgeb, seekord valis ta maa-apteegi. Küsimus ei ole kaasaegse suhtlusvahendi keelamises (skype vahendusel suhtlemine), vaid apteegiteenust ei tohi tänase seaduse kohaselt osutada keegi muu kui proviisor või farmatseut ning apteegiteenus on laiem, kui vaid nõustamine.

Sotsiaalministeeriumi poolt oleksime valmis kaugnõustamise teenuse tingimuste ja ulatuse kaalumise käigus arutlema ka käsimüügiravimite kättesaadavaks tegemise võimaluste üle väljaspool apteeki. Heal meelel kuulame Teie arvamusi selles küsimuses.

2. Ravimiamet on viimaste aastate jooksul esitanud väga palju ettepanekuid ravimiseaduse muutmiseks, mis aitaks ravimiturgu korrastada. Selle tulemusena on Sotsiaalministeeriumis valminud ravimiseaduse väljatöötamise kavatsus, mis on olnud ka avalikul arutelul ning mille kohta on huvipooled oma ettepanekuid esitanud. Samuti on oodatud ettepanekud eelnõu väljatöötamise käigus.

3. SA PERH fuajees apteegi rendipinna vaidluses ei ole OÜ Euroapteegi tegevusloale viitamine näitena ebavõrdsest kohtlemisest asjakohane, kuna antud juhul on tegemist käesolevast erineva juhtumiga. Apteek ei tegutsenud õigusvastaselt ilma üürilepinguta, vaid avas uksed siis kui rahuldati OÜ Euroapteegi taotlus hagi tagamiseks, millega kohustati võimaldama ruumide kasutamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Sellist kohtumäärust, mis võimaldaks ruumide kasutamist ei ole Terve Pere Apteek OÜ esitanud.