Miljonid eurod ootavad küsijat

Kõige kaugemale on projektiga jõudnud Vello Kunmani suurosalusega OÜ Biometaan, mis rajab tootmist Viljandimaale Kõo valda. Biometaani tehas loodetakse käivitada jaanuari lõpus. Kundasse, ASi Estonian Cell kõrvale rajatav biometaani tehas peaks kõigi eelduste kohaselt käivituma järgmise aasta esimeses kvartalis. Rohkem biometaani tootmisprojekte Eestis praegu käsil ei ole.

Lisaks tootmisele on riik toetanud biometaani tankimisvõimekusega tanklate rajamist. Samuti püüab riik elavdada biometaani kasutamist ühistranspordis. Kõike seda tehakse selleks, et 2020. aastaks moodustaks taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus kogutarbimisest kümme protsenti.

Et saaks tootmise käima

Riik on eraldanud biometaani tootmise kompenseerimiseks kolmeks aastaks ligi 28 miljonit eurot. „See on nagu starditoetus, et esimesed tootjad saaksid tootmise käima,“ rääkis ASi Elering taastuvenergia talituse juhataja River Tomera. „Tootmise käivitamine on kulukas ja kavas ongi seda kompenseerida.“

Biometaani tootjatele suunatud toetuseid hakkab menetlema, haldama ja välja maksma Elering. „Meile on teine ülesanne veel pandud – päritolutunnistuste registri loomine ja selle haldamine,“ seletas Tomera. „Register on vaja selleks, et saaks gaasi tarbijale tõendada, et ta kasutas taastuvat kütust.“

Kui biometaani on tarbitud transpordisektoris, makstakse biometaani tootjale 100 eurot megavatt-tunni kohta, ja kui biometaani on kasutatud muuks otstarbeks, siis 93 eurot megavatt-tunni kohta. „Toetuse summast lahutatakse maagaasi turuhind, mis praegu on umbes 20 eurot,“ täpsustab Tomera.

Esimesed kogused Eestis toodetud biometaani peaks turule jõudma jaanuari lõpus Viljandimaal Kõo vallas Koksvere külas asuvast tehasest. Tegu on pilootprojektiga, mis on KIKilt saanud 2,65 miljonit eurot ehk veidi üle 40 protsendi projekti kogumaksumusest. Tehase tootmisvõimsuseks on plaanitud umbes 1,28 miljonit m3 biometaani aastas.

„Objekt on lõpetamisjärgus ja veel selle aasta jooksul paneme seal protsessi käima,“ kinnitas biometaani tehase ehitamisega seotud OÜ Baltic Biogas juhatuse liige Henry Uljas. „Küsimus on ajafaktoris, et mis hetkest hakkab sealt tulema õige puhastusastmega biometaani. Ei julge lubada, et see juhtub 1. jaanuaril, aga ma arvan, et jaanuari lõpuks on esimene toodang olemas.“ 

Seni puudus kindlus

Kundasse rajatav biometaanitehas nii kiiresti esimese toodanguni kindlasti ei jõua, sest projekt on alustamisjärgus. Seevastu plaanitakse Kundasse ehitada tunduvalt võimsam tehas, mille aastatoodanguks on kavandatud 6-7 miljonit m3 biometaani. Ettevõtmise taga on Estonian Cell ja OÜ GreenGas Energy. Haavapuitmassi tehas Estonian Cell on Eesti suurim biogaasi tootja, mis praegu kasutab biogaasi enda tarbeks soojusenergiana. Äriplaani kohaselt hakkab GreenGas Energy ostma Estonian Cellist biogaasi, puhastab selle ebavajalikest komponentidest ja müüb biometaani lõpptarbijale.

„Meil seisis kõik majandus- ja taristuministri määruse taga, sest sellist projekti ei saa teha ilma täiendava rahalise toetuseta,“ sõnas GreenGas Energy juhatuse liige Marko Tiiman. „Vajalikke toiminguid saime tegema hakata alles pärast seda, kui septembri keskel saabus kindlus, et riik kompenseerib tootmist. Meie projekt pole investeeringutoetust saanud. Sellel ajal, kui Kõo valda rajatav pilootprojekt vastava taotluse tegi, me veel ei mõelnudki biometaani tootmise peale.“

Tiimani sõnul paigaldavad nad praegu torustikke ja teevad Estonian Celli kõrval asuval kinnistul ettevalmistusi biometaani tootmiseks vajalike seadmete tulekuks. „Meie projekti pluss on see, et esimene etapp ehk biogaasi tootmine on koostööpartneril olemas. Meie rajame teise etapi ehk puhastame biogaasi maagaasi nõuetele,“ rääkis Tiiman. „Ma loodan, et järgmise aasta esimeses kvartalis hakkame biometaani tootma. Igal juhul – mida varem, seda parem.“

Plaanide tegemise aeg

Eestis on praegu 17 biogaasi tootjat ja ilmselt mitmedki neist peavad plaani hakata biogaasist biometaani tootma. 

Tõsi, need biogaasi tootjad, mis on saanud Euroopa struktuurifondidest investeerimistoetust, peavad vähemalt viis aastat tootma biogaasist soojus- ja/või elektrienergiat. Tähtaja kukkudes on neil aga vaba voli otsustada, kas jätkata biogaasist soojuse tootmisega või hakata biometaani tootma.

„Oleme mõelnud biometaani tootmise peale, teinud vajalikud arvutused ja küsinud hinnapakkumised,“ ütles Henry Uljas, kes on ühtlasi ka OÜ Aravete Biogaas nõukogu liige ja OÜ Tartu Biogaas juhatuse liige. „Turuga tuleb ju kaasas käia. Samas konkreetset investeerimisotsust biometaani tootmiseks omanike ja nõukogu tasandil ei ole tehtud.“ Uljas lisas, et Aravete Biogaasi puhul sai kohustuslik viie aasta tärmin just täis ja Tartu Biogaasi puhul saab see ümber 2019. aastal.

Energeetikafirma Nelja Energia AS omab vähemusosalust kahes biogaasijaamas: OÜs Vinni Biogaas ja OÜs Oisu Biogaas. „Me ei saa oma plaane seoses biometaani tootmisega avalikustada, sest oleme avalik ettevõte ja see läheks vastuollu börsireeglitega,“ jäi Nelja Energia juhatuse liige ja finantsjuht Kalle Kiigske napisõnaliseks.

Reovee mudast biogaasi tootva ASi Tartu Veevärk juht Toomas Kapp ütles, et nemad biometaani tootma ei hakka. Tartu Veevärk kasutab biogaasi elektri tootmiseks ja jääksoojuseks. „Me kaotaksime jääksoojas, mille me praegu protsessi tagasi suuname,“ kalkuleeris Kapp. „Et biogaasist biometaani teha, peaksime ostma umbes miljon eurot maksva puhastusseadme, samuti peaksime biometaani hoiustamiseks rajama mingi hoidla. See investeering ei tasu meie tehnoloogia puhul ära.“

.