Leppiman: investorid näevad biometaanis tulevikku

Riik on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2020 moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus kogutarbimisest kümme protsenti.

„Sellest kümnest protsendist umbes kaks protsendipunkti võiks olla biometaan. Koguseliselt on see 15-20 miljonit kuupmeetrit,“ tutvustas Leppiman prognoosi. „Kaugem eesmärk on aga kogu transpordis kasutatav maagaas vahetada biometaani vastu.“

Järgneb intervjuu MKMi energeetika asekantsleri Ando Leppimaniga.

Biometaaniga seotud toetuste puhul on riigi finantseerimisskeem mõnevõrra teistsugune: toetatakse infrastruktuuri ja turu arendust, mitte ei anta investeeringutoetust. Miks?

Mitmed uuringud, näiteks omaaegse Arengufondi oma ja meie enda uuringud on näidanud, et tootjatele investeeringutoetuse andmine ei ole sedavõrd efektiivne, kui see, et luuakse biometaanile turg. Seepärast toetame gaasitanklate rajamist, gaasibusside kasutusele võtmist ja nõudluse tekkimist biometaani järele. Biometaani kasutamisel kompenseerime oma olemuselt sarnaste kütuste, maagaasi ja biometaani hinna vahet. Kasusaajaks on biometaani tootjad kütusena tarbitud biometaani eest.

Biometaani tootmisel ja kasutusele võtmisel on sünergia põllumajanduse, transpordi, keskkonna ja energeetika vahel. Ühest küljest tekib põllumeestel jäätmetele enam kasutust, teisalt on kodumaise biometaani kasutamisel ka selge majanduslik efekt: mida vähem kütuseid impordime, seda vähem läheb riigist raha välja.

Gaasi kasutamine transpordis on keskkonnasõbralikum ja majanduslikult soodsam kui vedelkütuste kasutamine, biometaani puhul lisandub veel kohaliku, Eestis toodetava kütuse ja aktsiisivabastuse aspekt. Biometaan on täielikult taastuv transpordikütus, mille kasutamisel on CO2 emissioon kokkuleppeliselt null. Lisaks, kui võrrelda biometaani, diislikütuse ja bensiini elutsükli jooksul avalduvat mõju keskkonnale, on biometaan ligi 75 protsenti nimetatutest keskkonnasõbralikum.

Biometaani tootjad saavad toetust hakata taotlema 1. jaanuarist. Ajaliselt on kuidagi kokku langenud, et enam-vähem just siis käivitub Eestis esimene biometaanijaam, pilootprojektina rajatud tootmisüksus Viljandimaal Kõo vallas.

Me ei ole nendega seda koordineerinud. Pigem on ikka nii, et eks ettevõtjad lähtuvad sellest, kuidas riik tegutseb. Ja see, et me olime seda toetuse määrust ette valmistamas, ei olnud ju kuidagi salastatud.

Määruse kohaselt kompenseeritakse biometaani ja maagaasi hinna vahe kuni 2020. aasta lõpuni. Potentsiaalsetel tootjatel puudub kindlus, et mis saab kolme aasta pärast.

CO2-kvoodi müügitulud jätkuvad ka perioodil 2020-2030, samuti on olemas võimalus teha turupõhine meede, mille kohaselt on gaasi müüjatel või võrguettevõtetel kohustus hoida oma portfellis teatud protsendi ulatuses biometaani.

Asjaosaliste seas levib jutt, et selleks numbriks on neli protsenti.

Praegu tegeleme uue skeemi väljatöötamisega, nii et on vara rääkida numbritest ja skeemi olemusest. Arusaadavalt peame turule kindlustunde andma. Potentsiaalsed investorid on meile öelnud, et näevad biometaani tootmises tulevikku. Me usume, et investeeringud, mis on lubatud biometaani tootmiseks teha, tehakse ka ära.

Mis investeeringuid te silmas peate, kas Kõo valda ja Kundasse kerkivat biometaani tehast?

Neid on tegelikult veel tulemas. Konkreetsetest projektidest peaksid rääkima arendajad ise. Meile teadaolevalt on praegu huvi ja valmisolek biometaani tootma hakata 5-6 ettevõtjal ja neil on selleks ka äriplaan olemas.