Eestist pärit kohvikett Coffee IN sai Euroopa üldkohtus võidu leedukate üle, kes üritasid turule tuua ülisarnase kõlaga kaubamärki.
- Coffee IN Sikupilli keskuse juures Foto: Raul Mee
Vaidlus Arvi Vaaderpassi ja väiksemas jaos Toomas Hurda omanduses oleva kohvipoodide keti ning Leedust pärit UAB Keturi Kambariai vahel sai alguse juba neli aastat tagasi, kui leedukad esitasid ELi intellektuaalomandi ametile (EUIPO) taotluse registreerida kaubamärk, millel on oranžil taustal kiri "coffee inn".
- Kaubamärgid. Foto: PwC Legal/UAB Keturi Kambariai/Coffee IN
Asjasse sekkus Coffee IN ning esitas ELi ametile oma vastulause. Veidi hiljem, 2014. aasta hilissügisel otsustaski amet eestlaste kasuks ega lubanud kaubamärki kohvimüügi ja toidu-joogi pakkumise valdkonnas kasutada.
Leedukad ei jätnud aga jonni ning kaebasid asja EUIPO apellatsiooniüksusele, mis mullu märtsis otsustas vaidlustuse rahuldamata jätta. UAB Keturi Kambariai läks seejärel Euroopa Liidu Kohtusse.
Üldkohus otsustas oktoobri lõpus tehtud otsusega leedukate apellatsioonkaebuse samuti rahuldamata jätta.
"Üldkohus nõustus meie seisukohaga, et OÜ Coffee IN on näidanud oma varasemate kaubamärkide tegelikku kasutamist, ning et OÜ Coffee IN märkide ja UAB Keturi Kambariai vaidlustatud kaubamärgi vahel on segiajamine tõenäoline," vahendas Eesti firmat esindanud advokaadibüroo PwC Legal.
Kohus vaagis hulka tõendeid – näiteks 153 arvet, mille paberifirma KoduPaber oli kohviketile esitanud kirjadega "coffee in" toodetud topside eest, pilte sellest, kuidas brändiga topsides kohvi müüakse ja ostetakse, kuvatõmmiseid sotsiaalmeediast ning veebikülgedest, samuti Coffee INi majandusaasta aruandeid.
Otsusest leiab ka põhjaliku lingvistilise analüüsi – näiteks tõi kohus välja, et ehkki firma eesmärk on olnud ingliskeelse fraasiga "coffee in" ("kohv sees") kutsuda inimesi kohvikusse sisse kohvi jooma, võib sellel olla ka muid tähendusi. "Sõna "in" on eessõna, mis vajab alati konteksti, et mõista selle täpset tähendust," seisab otsuses.
Näiteks selgitas üldkohus, et fraasi saab kasutada ka näiteks siis, kui tahetakse inglise keeles teada anda, et kohv valmib mingi asja pärast, samuti võib see tähendada, et jook on millegi, näiteks tassi sees.
Küll aga nentis kohus, et sõna "coffee" on üldmõistetav ning ka kohviku nimi mänguline ja selle eesmärk on luua assotsiatsioon keemilise toimeaine ehk kofeiini nimega.
Sama siht oli ka leedukatel. Kohus tõdes, et "coffee inn" (umbes "kohvikõrts" või "kohvi-võõrastemaja") pole kindlasti üldtuntud ega kinnistunud termin – enamasti nimetakse sääraseid asutusi kas kohvikuteks või restoranideks.
Niisiis tõdesidki kohtunikud, et ehkki sõnade "in" ja "inn" tähendusväli on väga erinev, on siht olnud sarnane. Argumente toodi teisigi – näiteks see, et kaubamärke välja hääldades on need rõhuasetuste tõttu foneetiliselt sisuliselt identsed. Kuna ei "coffee in" ega "coffee inn" pole selge tähendusega kinnisfraasid, võib arvata, et rahvas tunneb eelkõige ära kohvile viitava sõna.
On ka üpris selge, et kaubamärkide visuaalne kujundus on üpriski erinev – eestlastel punavalge, leedukatel must ja oranž. Küll aga tõdes kohus, et teenuseid pakkuvate asutuste, eriti restoranide ja kohvikute vahel valimiseks viitab klient eelkõige selle nimele, mitte visuaalsele aspektile. Samuti on mõlemal visuaalsel kujutisel näha sarnane üles kirjutatud kaubamärk, mille sõnaelement on sisuliselt identne.
Coffee IN pole enda viimast majandusaasta aruannet veel esitanud, ehkki tähtaeg kukkus juba rohkem kui neli kuud tagasi. Tunamullu oli keti käive aga 1,8 miljonit eurot ehk 16% enam kui 2014. aastal, ärikahjum oli 132 800 eurot ning puhaskahjum 2015. aastal pisut vähem kui 170 000 eurot. Firma opereerib Coffee INi kohvipoode ning Yo! jogurtikohvikuid.
Leedukate Keturi Kambariai kasutab veebis ka Coffee Inni ärinime, ent leedukate kohvikud ja ka kohviröstlad tegutsevad Caffeine'i nime all.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.