Vene oligarhi kautsjon kerkis 5 miljonilt 40 miljonile eurole

Kerimov, kes oli ka ise kohtus kohal, otsuse kohta kommentaare ei jaganud, vahendas AFP.

Eile sai teatavaks, et süüdistaja palus karmistada Kerimovi kinnipidamise tingimusi: prokuratuur pani ette kas võtta ta vahi alla või tõsta kautsjonisummat kuni 50 miljonile eurole.

Kerimov on Prantsusmaal uurimise all seoses rahapesu- ning maksudest hoidumise süüdistusega. Venemaa senaator peeti kinni 20. novembril Nice’i lennujaamas ning lasti kolm päeva hiljem 5 miljoni eurose kautsjoni vastu aresti alt välja. Tingimuseks oli Prantsusmaalt lahkumise ning teatud inimestega suhtlemise keeld, samuti võeti talt ära pass.

Kiri Prantsuse presidendile

Venemaa võimuesindajad on sest peale korduvalt rääkinud Kerimovi õiguste kaitsmise vajalikkusest. President Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov ütles, et „on astutud vajalikke samme diplomaatilises liinis“ ning et Venemaa teeb kõik oma võimuses oleva, et kaitsta senaatori seaduslikke huve. Ka Föderatsiooninõukogu võttis oma saadiku Kerimovi kaitseks sõna ning välisministeerium rõhutas tema eristaatust: Kerimovil on diplomaatiline pass ning puutumatus, mistõttu teda ei saa võõrriigi territooriumil kinni pidada.

Kerimovi toetuseks astusid välja ka kolmteist venemaalast, kellele on omistatud Prantsuse Auleegioni orden (kõrgeim autasu Prantsusmaale osutatud teenete eest). Nende kolmeteistkümne seas on näiteks oligarh Mihhail Prohhorov, tema kirjastajast õde Irina Prohhorova, Sberbanki juht German Gref, dirigent Valeri Gergijev. Nad saatsid kirja Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile ning palusid lubada Kerimovil naasta uurimise ajaks koju, Venemaale. Samuti rõhutasid nad tema panust heategevusse ning viitasid tema haprale tervisele.

„Suurem osa meist teab monsieur Kerimovit palju aastaid. Meid seob temaga sõprus, ja mitte ainult seepärast, et ta on meist paljusid mitu korda toetanud, kui me seda vajasime,“ põhjendas kuraditosin allakirjutanut Macronile oma palvet. Nad märkisid, et on valmis andma igasuguse garantii, et Kerimovit koheldaks „väärikalt ja humaanselt“.

Mille eest Kerimov kinni peeti?

Väidetavalt kuulub Kerimovile Lõuna-Prantsusmaal kinnisvara, mille omanikuna on näidatud teised inimesed. Tänavu veebruaris olid Kerimovi Antibes’i villas läbiotsimised. Väljaanne kirjutas, et uurijate sõnul oli villas tehtud 580 000 euro eest remonti, mille arvetel on maksjaks Kerimov, garaažis aga olid Ferrari ja Bugatti, millega sõidab Kerimov.

Vastavalt dokumentidele kuulub villa Šveitsi pankurile Alexander Studhalterile, kuid Prantsuse võimud oletavad, et viimane on vaid fiktiivne omanik. Kerimov on öelnud, et ei ole kõnealuse kinnisvara omanik, ja et talle ei kuulu väljaspool Venemaad üldse kinnisvara. Ka tuludeklaratsioonis 2016. aasta eest märgib Kerimov, et talle ei kuulu väljaspool Venemaad kinnisvara.

Ametlikult ilma ärideta

Forbesi 2017. aasta Venemaa miljardäride reitingus on Dagestanist pärit Kerimov 21. kohal, tema varanduseks hindas väljaanne 6,3 miljardit dollarit. Oma rikkusele pani ta aluse pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, ta on olnud näiteks Gazpromi ja Sberbanki aktsionär.  Kerimovite perele kuulub 82,44% Venemaa suurimast kullakaevandajast Poljus ning Mahhatškala rahvusvaheline lennujaam. Ärimehele kuulus kaua ka Mahhatškala jalgpalliklubi Anži – omanikuna oli ta väga helde ja ostis sisse kalleid tähti, näiteks Kameruni ründaja Samuel Eto’o.

Pärast seda, kui Venemaal keelati senaatoritel äris osalemine, pidi Kerimov ametlikult oma ettevõtetest loobuma. Nüüd on ta oma ärisid järk-järgult edasi andnud 21aastasele pojale Saidile, näiteks lennujaam kirjutati nooruki nimele sel aastal, kirjutas RBK.

Kerimovi sissetulek on vastavalt mullusele deklaratsioonile 5,4 miljonit rubla (77 700 eurot), tema naine teenis aga 3,9 miljonit rubla (56 160 eurot). Mingit kinnisvara talle deklaratsiooni järgi üldse ei kuulugi.