• OMX Baltic−0,21%272,41
  • OMX Riga−0,72%867,44
  • OMX Tallinn−0,31%1 736,95
  • OMX Vilnius−0,11%1 051,72
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,12%8 174,78
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,28
  • OMX Baltic−0,21%272,41
  • OMX Riga−0,72%867,44
  • OMX Tallinn−0,31%1 736,95
  • OMX Vilnius−0,11%1 051,72
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,12%8 174,78
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,28
  • 20.12.17, 09:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palling sai pakendiaktsiisi seaduse lobistamise kahtlusest priiks

Kuigi riigiprokuratuur kahtlustas reformierakondlast Kalle Pallingut selles, nagu ta oleks püüdnud suunata pakendiaktsiisi seadust mõnele ärimehele sobivas suunas, ei leidu riigikogu keskkonnakomisjoni istungite salvestiste üleskirjutustes sellele viiteid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Palling sai pakendiaktsiisi seaduse lobistamise kahtlusest priiks
  • Foto: Äripäev
Komisjon arutas pakendiaktsiisi seaduse eelnõu 2010. aasta märtsis ja mais.
Nimelt viis aastat tagasi, Reformierakonna rahastamisskandaali ehk Silvergate’i ajal, väitis kriminaalse taustaga ärimees Mairo Kiho, et tema ja ta toonane äripartner Marek Leenurm olevat soovinud Pallingu kaudu osta endale 20 000 krooni eest sobivat pakendiaktsiisi seadust, meenutas Eesti Päevaleht.
Palling kinnitas Reformierakonna rahastamisskandaali uurinud prokuratuurile, et ei ole kõnealust kuritegu ehk pistise võtmist toime pannud, kuid keeldus ütlusi andmast, mistõttu tema versiooni ei õnnestunud kohtueelses menetluses kontrollida.
Riigiprokuratuur ei suutnudki tõendada, et Palling oleks keskkonnakomisjonis pakendiaktsiisi seadust ärimeestele soodsas suunas mõjutanud. Päevalehe sõnul sai suureks takistuseks asjaolu, et riigikogu keeldus keskkonnakomisjoni istungi salvestisi ka uurijatele andmast, öeldes põhjenduseks, et parlamendi õigus täita segamatult oma põhiseaduslikke ülesandeid kaalub üles uurimise huvi.
Pallingu teised patud
Kevadel aga kirjutas Äripäev, et paar aastat tagasi Eesti Energia nõukogusse kuuludes mängis Palling topeltmängu ja töötas salaja riigifirma suurima konkurendi Viru Keemia Grupi heaks, kui vahendas VKG-le ahvatlevat, umbes 13 miljoni euro suurust aheraine tehingut, mida samal ajal jahtis ka Eesti Energia.
Kirjutasime toona, et Pallingu läbikäimine VKG suuromaniku Priit Piilmanniga polnud saladus, küll aga selline otsene huvide konflikt. Eesti Energia meediasuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul tuli neile Pallingu käitumine üllatusena - riigifirma ei olnud Pallingut volitanud konkurendiga suhtlema, ja selleks puudus mõistagi ka vajadus, kuna sama tuluvõimalust jahtisid mõlemad omaette.
2014. aasta sügisel tundis rahvusvaheline ehituskontsern Jan De Nul Äripäeva andmeil huvi Eestist suure koguse, enam kui miljoni tonni aheraine ostmise vastu. Alates 2009. aastast Eesti Energia nõukokku kuulunud Palling tutvustas isiklikult 2014. aasta oktoobris VKG juhtidele aheraine müümise vo?imalust Jan De Nulile. Novembris 2014 külastas Palling koos erakonnakaaslase Jaanus Rahumäe ja De Nuli kontserni Belgias töötava kivimaterjali hankimise juhi Peter Van de Veldega VKG-d.
Palling ise eitas huvide konflikti ja jättis Äripäeva küsimustele otseselt vastamata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 14:20
PwC: ESG audiitorit valides vaata kvalifikatsiooni
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele