Poliitiline kriis, mis puhkes sügisel seoses Kataloonia iseseisvusreferendumiga, läks Hispaaniale maksma miljard eurot, teatas riigi majandusminister Luis de Guindos raadiointervjuus.
- Iseseisvuse pooldajad Barcelona tänavatel. Foto: EPA
Tema sõnul on kahjud tingitud piirkonna majanduse aeglustumisest pärast 1. oktoobril korraldatud referendumit, mille keskvõim tunnistas ebaseaduslikuks.
Guindos teatas, et neljandas kvartalis aeglustus Kataloonia majanduskasv 0,9% pealt 0,4%-le, vahendas BBC. „Varem oli Kataloonia majanduskasv kogu Hispaania keskmisest kõrgem. See oli üks meie majanduse vedureid,“ nentis Guindos raadiointervjuus. „Kuid neljandas kvartalis muutus see koormaks.“
Poliitilise määramatuse olukorras kolis tema sõnul üle 3000 ettevõtte oma esinduse Katalooniast ära.
Detsembris toimunud kohalikud valimised aga ei aidanud kriisi lahenemisele kuigi palju kaasa, sest iseseisvuse vastaste ja pooldajate tasavägine seis annab jätkuvalt põhjust vastuoludeks. Hispaaniast lahkulöömist pooldavad kolm parteid said parlamendi 135 kohast kokku 70, mis võimaldab neil luua uue valitsuse. Samal ajal protestib suurim unionistidepartei, kes kogus 25% häältest ehk 36 mandaati, valimisseaduse vastu, mis annab valimistel eelise hõredama asustusega aladel kandideerijatele.
Hispaaniast lahkulöömist pooldav, ametist tagandatud Kataloonia endine juht Carles Puigdemont, viibib vabatahtlikus eksiilis Brüsselis, tema endine asetäitja Oriol Junqueras aga istub Madridis trellide taga.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.