Kui seni on maksuamet saanud võlgasid sisse nõuda ettevõtte juhatuse liikmetelt, kelleks pahatihti on tankistid, siis tulevikus saab pöörduda otse ettevõtet tegelikult juhtinud isikute poole.
- Maksu- ja tolliamet. Foto: Eiko Kink
Praegu on maksuhaldurid sageli vastamisi olukorraga, kus formaalsed juhatuse liikmed — tankistid — on varatud ja neil ei ole ülevaadet juhitavast ettevõttest. Samal ajal saavad pettustest kasu tegelikud juhid, kes maksukahju põhjustavad ja ettevõtet kontrollivad. Maksuhaldur võib küll üritada tegelikule juhile solidaarset vastutusotsust esitada, kuid tegelikkus on näidanud, et kohtute hinnangul vastutusotsust kehtiva seaduse järgi teha ei saa, kui tegemist ei ole registrikaardile kantud juhatuse liikmega.
Maksuhalduse seaduse muutusega, mis esmaspäeval kooskõlastusringile läheb, olukord muutub. "Seaduse suurim muudatus on see, et luuakse võimalus tegelikelt niiditõmbajatelt kahju sisse nõuda," selgitas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. "Maksuametil on kogemusi palju, kus äriregistrisse on kantud pigem asotsiaalse eluviisiga inimene, kes ettevõtte käekäigust ei tea midagi."
Koristajale või raamatupidajale selle muudatusega vastutusotsust esitada ei saa, tõestada tuleb tahtlik otsus ja tegelik kontroll ettevõtte üle. Viimane ei ole maksuameti peajuristi Tanel Ruusmaa sõnul kindlasti lihtne, kuid võimalusi pakub maksumenetluse kord juba praegu, lihtsalt solidaarselt sisse nõuda ei ole võlgu praegu võimalik.
Tõestamiseks kõlbab näiteks see, kui tegeliku juhi käes on olnud pangakaardid, kontroll rekvisiitide, PIN-koodide ja muu taolise üle. Lisaks juhtis Oro tähelepanu sellele, et kui tankistid saab menetluse käigus vastutusest vabastada, siis tekib neile motivatsioon vangla asemel valida tegeliku juhi paljastamine maksuhaldurile.
Tankistid on kasvav probleem
Vastutusotsuseid määratakse praegu ligikaudu 70 aastas, kuid nende hulka kuuluvad ka nii-öelda tavalised juhtumid, kus maksuvõlga nõutaksegi ettevõtte tavalise juhi käest. Kuna varasemalt tegelikke juhte vastutusele võtta ei saanud, siis ka statistikas vahet ei tehtud, selgitas maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits. "Saame hinnanguliselt oma praktikast lähtudes öelda, et variisikute kasutamine vastutusest pääsemiseks on kasvav trend ning seetõttu on tegeliku ühingujuhi vastutust reguleerivate sätete loomine maksukorralduse seaduses oluline," lisas ta.
Mis veel muutub?
Töötajate registrisse kantakse lisaks inimese nimele ka tema ametikoht ning töö asukoht. Ettepanek tuli statistikaametilt, mis saab töötajate registri abil nii kokku panna palgastatistika.
Lisaks statistikaameti palgastatistikale koostatakse töötajate registri abil edaspidi ka rahvaloendust. Veel tahtsid ligipääsu töötajate registrile kaitsevägi ja kaitseressursside amet, mis saavad selle alusel otsustada, keda mitte kutsuda kordusõppusele — registri põhjal koostatakse nimekiri nendel ametikohtadel töötavatest isikutest, kust kordusõppusele minna ei saa.
Revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli erinevus maksumenetluses kaob. Põhjuseks riskianalüüsil põhinevad kontrollid, mis maksuameti andmetel on revisjonide vajalikkuse juba praeguseks kaotanud.
Avaldatava maksuvõla suurus on edaspidi 100 eurot. Kuid lisaks maksuvõlale ja intressidele lisatakse avalikustavale summale ka muud sunnirahad ja kõrvalkohustused, kautsjonid ja riigilõivud.Muudatust tahtis kaubandus- ja tööstuskoda, mis loodab, et laiem informeeritus võlgadest loob ka parema konkurentsiolukorra. Koda on tahtnud ka maksuotsuste resolutiivosade avalikustamist, kuid rahandusministeerium hetkel sellega kaasa minna pole soovinud.
Muutused maksuintressidega. Praegu ei ole maksuintress ettevõtlusega seotud kulu, see tähendab, et lisaks maksuintressi tasumisele tekib selle pealt ka lisamaksukohustus. Edaspidi kui maksumaksja parandab varasemat maksudeklaratsiooni ja tekib lisakohustus, siis selle intressid muutuvad ettevõtlusega seotud kuluks.
Mitmed otsused maksuametis automatiseeritakse. Edaspidi ei pea maksuhaldur isiklikult allkirjastama maksuvõlgade tõendit või isegi edastama elektroonilise deklaratsiooni esitamise järel maksuteadet.
Kui inimesel peaks tuludeklaratsiooni esitamise järel tekkima kohustus suvel makse juurde maksta, siis talle meeldetuletus siiski saadetakse.
Maksusummad ümardatakse euro täpsusele.
Seaduse eeldatav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2019.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele