Väikelinnades võib korterite ehitus hoo sisse saada

Kümnenditaguse buumi ajal arendatud üksikud uusarenduste korterid on muutunud väikelinnade turul järjest kuumemaks kaubaks, sest nende aeglasema hinnakasvu tõttu on nõukogudeaegsete, kuid kvaliteetse siseviimistlusega korterite hinnad jõudnud ehituslikult uuematele korteritele kannule. Viimase tõttu aga nõudlus uute ja paremate korterite järele suurematest linnadest väljaspool järjest kasvab - pakkumine on kinnisvaraportaalides pidevalt langemas ning hinnad kasvamas, täheldas Arco Vara.

Korteritehinguid asub tänavu järjest enam soodustama uus tulumaksuvaba miinimumi määr: seda ennekõike väikelinnades, kus elanikkonna võit ostujõu kasvus on madalamast palgatasemest tulenevalt suurem.

 

Kinnisvaraettevõte kirjutab, et möödunud aasta detsembris tehti Eesti korteriturul 1937 tehingut. Kui novembris kujunes turuaktiivsus võrdlemisi kõrgeks just Tallinnast väljaspool, siis detsembris väiksemate keskuste tehingute arv taas alanes ning kasvu asus vedama Harjumaa eesotsas Tallinnaga.

Detsembris kujunes korterite mediaanhinnaks 1 427 €/m² ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 84 000 eurot. Hinnakasvu tempo on juba teist aastat järjest aeglustunud. Eestis ilma Harjumaata tehti detsembris 735 tehingut: 6,4% rohkem kui aasta tagasi. Turuaktiivsuse kasvu soodustasid enim Eesti mahajäänumad piirkonnad eesotsas Ida-Virumaa, Jõgeva- ja Valgamaaga. Lisaks võis mõningast turuaktiivsuse kasvu märgata ka Viljandi ning Pärnu maakonnas, kus turg kasvab ennekõike maakonnakeskustes.

Tallinnast ja Tartust on osa aktiivset ehitustegevust siirdunud Pärnusse, vaadatakse järjest enam ka väikelinnade poole. Lisaks Tallinna satelliitasumitele on sarnase hinnakasvutempo säilides oodata arendustegevusega alustamist tõenäoliselt Rakveres, Viljandis, Kuressaares ja ka Narvas.