Ettevõtjad tahavad ise Saaremaa silla valmis teha

Saaremaa elanikud Raivo Hein ja Raivo Kütt lõid ettevõtte Saarte Sillad. Siht on neil sellega konkreetne: ehitada Saaremaa ja mandri vahele sild, mida riik ei paista niipea ära tegevat.

Hein ja Kütt märkisid oma pöördumises peaminister Jüri Ratasele, et kuna valitsus ei ole astunud samme silla ehitamise suunas, pakuvad nad ettevõtjatena riigile abi ja ehitavad ise silla valmis.

Peaministrile läkitatud kirjas seisab: „Vabariigi Valitsus ei ole kinnitanud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava". Samuti on kinnitamata keskkonnamõju strateegiline hindamise Natura aruanne. Merealade planeeringud sillatrassile on tegemata. Riiklik transpordi arengukava aastani 2022 silda ette ei näe. Eelnenu valguses võib järeldada, et silda ei tule ka lähima 15-20 aasta jooksul,“ seisab kirjas.

Kindel tootlus sillapiletist

Kütt tõdes, et ei saa öelda, et saare ja mandri vahelise ühendusega oleks tohutu häda, kuid sild võiks kujuneda üheks suurimaks kinnisvaraobjektiks, mis tooks tulu kõigile Eesti elanikele. „Sellest võiks kasvada välja korralik börsiettevõte oma kindla tootlusega, kus on suhteliselt madal riskitase. Ja saare majandusele peaks ta andma kõvad eelised. Sul on 24 tundi ligipääs, Tallinna-Kuressaare teekond lüheneb tunni võrra ja hinnad jäävad seejuures samaks meie kalkulatsioonide alusel. Me siin näeme ainult plusse,“ oli Kütt optimistlik.

Pöördumises on projekti kuluna kirjas 400 miljonit eurot, kuid mustema stsenaariumi korral võib sellest saada ka 500 miljonit. „See raha on praegu täiesti olemas,“ ütles Kütt. Ta märkis, et 100-125 miljonit eurot on nad arvestanud saada ettevõtjatelt, ettevõtetelt ja pensionifondidelt. „Kui vaadata seda rahamassi, mis seisab kasutult, see on ju hoomamatu. Pluss lisaks Euroopa Liidu võimalikud vahendid, kuigi need teatavasti vähenevad ja teise poole võtame esimese hooga siis pankadest,“ ütles ta. Euroraha tahaksid nad jätta siiski varuvariandiks. Hein ja Kütt oleksid valmis kumbki omalt poolt projekti alla panema miljon eurot.

Pankadega on Hein ja Kütt rääkimas käinud ja neil olevat selge huvi olemas. „Tegemist on ju väga selge majandusliku objektiga. Seal ei ole äririski: autod sõidavad üle, inimesed käivad üle. See on suhteliselt stabiilne number, mis pigem võib kasvada. Väheneda ta ei saa. Ja tulevikus oleks meil tõesti mõte viia see üritus börsile, kuhu saaks iga Eesti inimene panna oma säästud, sest tootlus on garanteeritud, meie selles mõttes riski ei näe,“ rääkis Kütt.

Hein lisas, et nad ei välista ka elanikkonnalt silla jaoks rahastuse saamist, sest inimestel seisab jooksvatel kontodel ja hoiustel praktiliselt 8 miljardit eurot, mis tootlust ei teeni. „Meil on sellest vaja väikest osa,“ ütles ta.

Tasuvus tuleb kahe kümnendiga

Heina hinnangul tasub investeering silda end ära umbes 20 aasta jooksul. Esialgsed arvutused on tehtud neil samade hindadega, mis on praegu praamipiletil. Kaudselt võiks see tema sõnul inimeste jaoks odavamgi tulla. „Kui me praegu maksame ülesõidu eest üks auto ja üks inimene umbes 12-13 eurot, siis edaspidi silla puhul hakkab olema see 12-13 eurot auto kohta. Kui seal autos on viis inimest, siis hind jääb ikkagi samaks,“ selgitas Hein. Inflatsiooni arvestades võib tema sõnul hind olla lõpuks 17 eurot, kui sild näiteks viie aasta pärast valmis oleks.

Riigilt oodatakse jah-sõna või enamat

Hein ütles, et riigi osa silla plaanis sõltub sellest, kuidas lähevad läbirääkimised. „Me võime riigiga teha kokkuleppe, et riik annab meile kontsessiooni (leping, mille alusel riik annab kokkulepitud tingimustel ja ajaks õiguse kasutada loodusvarasid, maad, tööjõudu või ettevõtteid, ehitada sadamaid vms - toim) ja meie haldame ja ehitame silla valmis, saame oma kasumi, jagame seda läbi börsi ka rahvaga.

Teine võimalus on tema sõnul see, et nad teevad riigiga ühisettevõtte, kus riik tuleb osanikuks ja paneb oma panuse algkapitali. „Olgu see näiteks praamide näol. See tähendab seda, et kogu ülesõidu haldamine hakkab toimuma ühe ettevõtte kaudu, kus riik on ka osanik, ja sinna alla käivad nii sillad kui praamid. Need variandid on kõik veel lahtised,“ tõdes Hein.

Variant on ka see, et riik omalt poolt rahaga ei panusta. Küti sõnul ongi see asja idee. „Säästame riigi rahalistest kulutustest, teeme selle asja kergemaks. Mida meie riigilt tahame kuulda, on sõna „jah“.“Hein lausus, et tagasiside projektile on olnud seni positiivne ja peaministriga peaks kohtumine toimuma jaanuari jooksul.

Hea idee, kuid mitte hädavajalik

Georg Otsa Spa juhatuse liige Tauri Sumberg ütles, et silla ehitamine on hea idee, sest iga ligipääs saare peal olevale tootele teeb ainult head. „Praegu on ühendus selgelt probleemne. Osalt on see küll romantiline, et üle mere minnes jääb justkui mingi asi seljataha, aga meri jääb ju alles,“ nentis ta.

Sumbergi sõnul on neil hotelli täituvusega hästi ja Saaremaal on praamiühendusest suurem probleem hoopis tööjõupuudus, kuid algatus on huvitav ja väärib tema hinnangul tähelepanu. „Minu jaoks Saaremaa ühendus praegu toimib. Kui oleks püsiva ühendusena, sillana, annaks see lihtsalt Saaremaale ligipääsuvõimaluse kergemini ja kiiremini. Samasugune äge asi on ka loomulikult tunnel Tallinna ja Helsingi vahel. Igasugune asjade ühendamine on mõistlik. Mida kiiremini asjad liiguvad, seda parem,“ rääkis ta.

Sumberg tõdes, et sillaga võivad kaasneda ohud. Näiteks võib öelda, et kui saarele tuleb liiga palju inimesi, kaotab saar oma eripära. „Me kaotame selle eripära ka siis, kui seal väga vähe inimesi on,“ leidis ta samas. „Siis on see lihtsalt unikaalne koht, kus kedagi ei ole. Neid kohti on Eestis veel. Mongoolias on ka väga unikaalseid kohti, kus pole üldse inimesi.“

Linnapea hakkab vajalikkust mõistma

Kuressaare linnapea, sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Madis Kallas ütles, et tema oli alguses väga skeptiline ja arvas, et silla ehitus ei ole teema, mida päevakorda võtta. Pärast Raivo Heinaga kohtumist on ta aga peaaegu oma meelt muutnud.

„Ma ei suuda olla praegu siin kõige suurem optimist, et see on reaalne, aga ma kindlasti olen igati valmis kaasa aitama, arutlema ja nendega ka veel kohtuma, et see teema kindlasti ei vaibuks, sest kõik see, mis aitab Saaremaa elu edasi viia, on igati teretulnud,“ ütles Kallas. Praegu peavad Hein ja Kütt teda veel oma argumentidega veenma, kuid ta on valmis igati kaasa aitama.

Kallase jaoks on silla plaaniga seoses kõlanud arvud hirmuäratavad ja see on teema, mis nõuab kindlasti süvenemist. Lisaks peab arvestama seda, et praegu on praamiühendus olemas, suveks tuleb liinile ka kolmas praam ja 2019. aastaks saavad nad suurema lennuki. „Praegusel juhul ei ole see kindlasti prioriteet number üks ja kohaliku omavalitsuse ega riigi vahendeid sinna arvestataval hulgal planeerida ma ei näe õigustatuna. Aga see oligi Raivo Heina põhisõnum, et see rahastamise mudel on oluliselt teistsugune, ja see on pannud ka mind natuke teise pilguga seda vaatama,“ tõdes Kallas siiski.

Samuti on oluline vaadata üle projekti keskkonnamõjud ja ehitustehnilised nüansid, kuid Kallase sõnul ei oska ta neid aspekte veel ühe kohtumise põhjal hinnata. Küll on ta aga seda meelt, et ükski idee ei vääri hukkamõistmist, vaid arutelu. Ta tunnistas, et veel paar kuud tagasi oleks ta ajakirjaniku kõne peale vastanud, et sild ei ole kõne all ja neil on tähtsamat teha, aga nüüd võib ta sel teemal pikemalt vestelda. „Nii palju ta suutis ikkagi mind selle protsessi võimalikkuses veenda. Ja ma arvan, et kui suured ja tugevad ettevõtted on valmis arutlema, siis see ei saa olla lihtsalt jutt.“