Eesti endiselt euroala kõrgeima hinnakasvuga

Kolmapäeval kinnitas Eurostat, et aastane hinnatõus detsembris jäigi euroalas 1,4 protsendile ja Euroopa Liidus 1,7 protsendile. Eesti suurematest kaubanduspartneritest näitas tugevamat hinnatõusu — 2,2 protsenti — vaid Läti. Rootsis ja Saksamaal ei ulatunud see 2 protsendini ning Soomes oli üks madalamaid hinnatõuse 0,5 protsenti.

Mingeid olulisi muutusi ei olnud ka alusinflatsioonis — ilma energia- ja toiduhindu arvestamata jäi see püsivalt 1,1 protsendi ning energia-, toidu- ja aktsiisikaupade nagu alkohol ja tubakas hinnatõuse arvestamata 0,9 protsendi tasemele.

Reuters kirjutas, et alusinflatsiooni aeglus võib olla märk Euroopa keskpangale, mis loodab lõdva rahapoliitikaga hoida inflatsiooni 2 protsendi tasemel.

Financial Times märkis, et Euroopa keskpanga juht Mario Draghi on arvestanud hinnatõusu aeglustumisega energiahindade baasefekti taandumise tõttu, kuid majanduse ja tööturu elavnemisega võiks kaasneda hinnatõus, mis vastab rohkem keskpanga ootustele.

Järgmist Euroopa keskpanga rahapoliitilist otsust on oodata järgmisel nädalal.