Krüptolausuja hullutab segaduses investoreid

Jaanuaris kirjutas Äripäev aasta varem suurejooneliselt Hiltoni hotellis liitujaid värvanud krüptorahaskeemis Nano Club kannatada saanutest. Sel hetkel oli esialgselt Crypto888 ja seejärel OctaCoini nime kandnud skeem liitumas skeemiga Ormeus. Nüüd on võetud kasutusele ka nimi IQ Chain. Nano Clubiga liitunud kurdavad samal ajal, et sisse pandud sadu ja tuhandeid eurosid nad sealt enam kätte ei saa.

Toona kommenteeris Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude teenistuse vanem Hannes Kelt, et politseil ei ole krüptorahaskeemidega kuskilt kinni hakata, sest politseil ei ole veel avaldusi Eestiga seotud skeemides petta saanutelt. „Üks põhjus on selles, et antud on vihjeid, kuid vihjajad ise ei ole kahju kannatatud. Teine pool avaldustest on ettevõtete kohta, mis ei ole Eestiga seoses,“ ütles ta toona. Samuti märkis ta, et kui on petta saadud, tuleb sellest politseile teada anda. Ta rääkis, et üks asi on see, kui ettevõte on sattunud investoritele maksmisega raskustesse. Kuritegelik on skeem siis, kui liitujatele on räägitud meelega valesid.

Aprillikuus jõudsid kannatanud politseisse avalduse esitamiseni, kuid sellele järgnev oli nende jaoks ootamatu: avaldusele järgnes otsus, et kuriteokaebust menetlusse ei võeta.

Andrus Ehand liitus skeemiga, kui see kandis NanoClubi nime. Sõber kutsus Ehandi 2016. aasta augustis jutuajamisele ja tutvustas talle suurepärast võimalust. Ta ostis 550 eurot maksva paketi ja käis Tallinna kesklinnas toimunud üritusel, kus tekkisid tal aga esimesed kahtlused.

„Jutt oli nii suur, et jäi kahtlustav tunne sisse. Pakett oli olemas, aga coinid esimesed kuus kuud lukus. Kuue kuu möödudes hakkasin proovima, et raha enda kontole saada,“ rääkis ta. „Mingi hetk lisati väljamaksetele piirangud. Ettevõte dikteeris, palju sa võid süsteemist oma raha välja kanda,“ lisas ta.

Ehand ütles, et raha reaalselt ta sealt süsteemist kätte saanud ei ole, väitku Nurm, mis tahab. "Ja kui tegemist oleks krüptovaluutaga, siis kus on plokiahel? Seda pole, nagu pole ka coini. Uhke jutu ja piltide taga on vaid õhk," lausus ta.

Ehandi sõnul on ära väsitanud, et ettevõttest tuleb aina uudiseid ja muudatusi, millega on pea võimatu järge pidada. Ehand rääkis, et Nano Clubi Eesti liider Erik Nurm väidab, et Ormeusel hakkab tehinguid tegema tehisintellekt. „Jälle rebrand'ing ja sama vana scam," ütles ta. „Kõik, kes krüptondusega seotud, on öelnud, et see on 100 protsenti pettus ja palja õhu müümine," nentis ta.

Ehand rääkis, et Erik Nurm on skeemiga tugevalt seotud. Kui Ehandil oli vaja süsteemis end identifitseerida, vajas ta süsteemisisest raha 5 euro väärtuses, kuid käivet tal veel ei olnud. Ta kirjutas Nurmele. „Mõne hetkega tekitas Erik selle raha minu kasutajale, ilma et ta teaks mu paroole ja muud. Tal oli ligipääs, et liigutada raha kasutajate kontodele.“

Mark Zuhhovitski kohtus Nurme ja kahe välismaalasega Olümpia hotellis umbes kaks aastat tagasi. Siis reklaamiti talle OctaCoini, millest sai pärast NanoClub. Kohtumisest meenutas ta, et talle näidatud „Miami Vice stiilis videot“ ja räägiti mesimagusat juttu ulmelisest tootlusest. Need olid tema jaoks ohumärgid ning ta otsustas sinna oma raha mitte mängu panna.

Nurm: ikka saab raha kätte

Aasta tagasi meelitas krüptorahaskeem Nano Club Hiltoni hotellis viietunnisel värbamisüritusel mitmekordsete tootluste lubadustega uusi liitujaid. Eesti poolt esindas skeemi Erik Nurm, kes on tegelenud varem mitme püramiidskeemiks peetava projektiga. Enda sõnul on ta armunud võrkturundusse.

Erik Nurm tunnistas, et Nano Club ei ole tõesti suutnud kõiki lubadusi kohe täita, sest tegemist on ettevõttega, mis üritab omada globaalset haaret, ja sellisel juhul on vaja kaasata ka kolmandaid osapooli. „Kolmandate osapoolte puhul ei ole alati teada, mis on nende tänase päeva tegelik seis, kuivõrd ka isegi ausad on nad kokkuvõttes. Selline element oli meil ka sees see aasta ja sellest tulenes siis ka põhjus, miks me läheme üle uuele blockchain'ile ja sellest aastast pärineva tugeva krüptovaluuta peale,“ rääkis ta (sõnastus muutmata – toim).

Skeemiga liitunud ütlesid Äripäevale, et nad ei saa oma krüptomünte müüa, aga sellega ei ole Nurm nõus. „Meie krüptovaluuta oli müüdav kahtlemata ka juba eelmisel aastal. Ka selle aasta teatud kuudel ja seda siis väga suurte kasumiosadega. Inimesed võisid tõesti võtta ka mitu korda suuremaid summasid välja isegi ka paari kuu seisuga. Isegi ka 6000euroste pakettide puhul.“

Nurm ütles, et see oli igaühe enda valik, kas müüa või mitte, ja praegu saab nende coini müüa bitcoini vastu avalikul platvormil. Ta rääkis, et platvorm oli neil seni Nano Exchange, mille on välja töötanud kolmandad osapooled. „See ei olnud Nano omanduses,“ kinnitas ta ja ütles, et see järgis seadusandlust. Nüüd minnakse tema sõnul üle ka teistele platvormidele ja seda juba uue plokiahelaga.

Vaata videost, kuidas Erik Nurm Nano Clubi tegemisi aasta tagasi selgitas:

Politseil ei ole kuskilt kinni hakata

Politseil ei ole veel avaldusi Eestiga seotud skeemides petta saanutelt.

Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude teenistuse vanem Hannes Kelt ütles, et politseile on erinevate kahtlaste investeerimisvõimaluste kohta teateid esitatud küll, aga ühtegi kriminaalasja alustatud ei ole. Üks põhjus on selles, et antud on vihjeid, kuid vihjajad ise ei ole kahju kannatatud. Teine pool avaldustest on ettevõtete kohta, mis ei ole Eestiga seoses.

Kelt rõhutas, et inimesed peaksid ise hoolega enne investeerimist mõtlema, kuhu oma raha panevad. „Kui kuskil kaubanduskeskuse parklas tuleb tundmatu mees minu juurde ja ütleb, et anna mulle täna 10 000 eurot ja ma toon sulle homme 15 000 tagasi, kas me siis anname oma raha? Pigem mitte,“ tõi ta näiteks.

Kui aga on petta saadud, tuleb Keldi sõnul sellest politseile teada anda. Ta rääkis, et üks asi on see, kui ettevõte on sattunud investoritele maksmisega raskustesse. Kuritegelik on skeem siis, kui liitujatele on räägitud meelega valesid.

„Kuritegelikud on sellised skeemid, kus on mingisugune ettevõte ja seal ei ole reaalselt sellist äritegevust kunagi olnud, aga inimestele üritatakse luua muljet, et tegevus on meil täiesti olemas ja me oleme midagi loonud. Aga enne, kui seda juttu hakatakse inimestele rääkima, on nende kelmide enda peas juba teadmine, et ma ei kavatsegi midagi arendada ega mingit raha tagasi kanda. See tahtlus peab olema enne sellele inimesele pettekujutelma loomist," selgitas ta.

Väljanägemine või sisu

Krüptorahaekspert Asse Sauga ütles, et krüptorahade puhul tasub hinnata seda, kui palju on rõhku pandud väljanägemisele ja kui palju sisule. „Kui on asi oluliselt ilusam ja kuldne ja ilusate värvidega ning hästi väljakutsuvalt disainitud versus see, et tehnoloogia ja sisu ja materjalid seal taga on nigelamad."

Ta ütles, et näiteks Ormeuse coini kohta on 12 lehekülge visiooni, millest ei paista erilist tehnoloogilist innovatsiooni. „Juba see on ohumärk. Tehnoloogiline innovatsioon on hästi oluline."

„Mida läbipaistvam, seda usaldusväärsem. Uuri, kuidas asi toimib, kes selle taga on, kas kood on avalik või mitte, ja kui kuskil vastu seina põrkad, siis see on kohe ohumärk,“ on Sauga peamine nõuanne.