Pühapäeval koguneb Bonnis sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) delegaatide kongress, millelt oodatakse nõusolekut ametlike läbirääkimistega jätkamiseks.
- Sotsiaaldemokraatide juht Martin Schulz Baieri sotsiaaldemokraatide konverentsil. Foto: EPA-EFE
Kahtlusi Angela Merkeli juhitud konservatiividega koalitsioonis jätkamiseks parteis jagub. Martin Schulz ja tema lähikondlased partei juhtkonnast kinnitavad, et esialgne kava, milles konservatiividega on juba kokkuleppele jõutud, on piisavalt vasakpoolne, et koalitsiooniga jätkata ning riik valitsusseisakust välja tuua, kirjutas Reuters.
Hea hulk parteikaaslasi viitab seevastu septembrikuiste valimiste erakordselt halbadele tulemustele ning suhtub uuesti samasse koalitsiooni astumisse skeptiliselt. Samuti on Saksi-Anhalti liidumaa ja Berliini kohalikud parteiorganisatsioonid oma sümboolse vastuhääle koalitsioonikavale juba andnud.
Üks põhjusi, miks sotsiaaldemokraadid eellepet kahtlusega vaatavad, on tervishoiureformi puudumine kavast, kirjutas Financial Times. Nimelt kuulus SPD valimislubaduste hulka senise kaht liiki – era ja riikliku – tervisekindlustuse kaotamine ning asendamine ühtse tervisekindlustusega. Üldiselt on Schulzil raske uut lepet maha müüa, sest n-ö suured võidud näivad sealt puuduvat.
Samas jääb Financial Timesi andmetel mulje, et koalitsiooni eelleppes on lubatud leida kasutus sellele 45 miljardile eurole, mis on viimastel aastatel eelarve ülejäägina tekkinud. Suurenevad toetused koolisüsteemile, lastetoetustele ning maksuleevendused kodulaenu võtjatele. Analüütikute hinnangul on tegemist majanduse turgutamisega 1,2 protsendi ulatuses SKPst. Saksamaa panus Euroopa Liidu eelarvesse võib kava järgi kasvada 10 miljardi euroni aastas. Eelarveridade kasv teeb omakorda murelikuks konservatiivide toetajaid.
Isegi kui pühapäeval kogunevad 600 delegaati ja 45 juhatuse liiget annavad Schulzile rohelise tule, siis jääb veel üks hääletus – koalitsioonileppe lõppvariandiga nõustumiseks saadetakse partei 443 000 liikmele posti teel valimissedel, mille abil saavad nad kõik otsustusprotsessis kaasa lüüa.
Praegu sõidavad nii koalitsiooniläbirääkimiste pooldajad kui ka vastased Saksamaal ringi ja veenavad delegaate oma argumentide õigsuses. Juhatuse enamik on Reutersi andmetel Schulzi poolel, vaid kuus on teatanud, et hääletavad vastu.
Kõige suurem kaal on kongressil Nordrhein-Westfaleni liidumaal, kust tuleb 144 kandidaati, Alam-Saksimaalt tuleb 81 delegaati. Nende kahe grupi toetuse kaotamine tooks lõpu ka edasistele läbirääkimistele. Partei noorteühendus Jusos on kindlalt koalitsioonile vastu, nende ridadest tuleb kongressile 80–90 delegaati.
Turg reageeris konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide eelmise nädala lõpus sõlmitud eelleppele eurokursi tõusuga. Ühes kuulujuttudega Euroopa keskpanga rahapoliitika võimalikest muutustest ongi euro tõusnud mitme aasta kõrgeimale tasemele.
Eelkokkuleppe järgi ei tõsteta Saksamaal koalitsiooni valitsemisel makse, tühistatakse niinimetatud solidaarsusmaks, millest Saksamaa taasühinemise järel rahastati Ida-Saksamaa piirkondade arengut, ja lepiti kokku taastuvenergia osakaalu tõstmises energiatootmises 65 protsendile 2030. aastaks.
Eelmisel aastal pidas Merkel läbirääkimisi ka liberaalide ja rohelistega, kuid pikaajalised kõnelused jäid liberaalide algatusel siiski katki. Pärast seda sai Schulz oma parteiliikmetelt loa alustada kõnelustega, mis rõhuksid suuremale Euroopa Liidu integratsioonile.
Euroopa Liidu temaatika saigi eelleppes märgatavat vastukaja. Parteid lubavad seal töötada koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga eurotsooni tugevdamise nimel ning otsida võimalusi investeeringute eelarve loomiseks. Samuti toetatakse seal ideed teha Euroopa Valuutafond, mille üle valitseks suurem Euroopa Parlamendi kontroll.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.