• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,33%38 558,83
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,68
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,33%38 558,83
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,68
  • 24.01.18, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tõnu Pekk: kuidas siis pensionikogujatel 2017. aastal läks?

Tuleva Fondid ASi asutaja ja juhatuse liige Tõnu Pekk tõdes Äripäeva erilehes Investorite TOP, et enamiku pensionikogujate jaoks jäi 2017. aasta tulemus kehvemaks, kui ta võinuks olla. Põhjus on see, et enamik meie pensionikogujaid hoiab oma vara jätkuvalt progressiivse või veelgi konservatiivsema strateegiaga fondis.
Tuleva Fondid ASi asutaja ja juhatuse liige Tõnu Pekk.
  • Tuleva Fondid ASi asutaja ja juhatuse liige Tõnu Pekk. Foto: Andres Haabu
Näiteks möödunud aastal oli keskmise progressiivse strateegiaga fondi investori tulumäär 2% väiksem kui agressiivse strateegiaga fondi investoril. Järgmisel aastal võib see küll vabalt vastupidi olla, aga turgude ajalugu on selgelt näidanud, et pika aja vältel pakuvad aktsiaturud paremat tootlust kui võlakirjad.
Teisest küljest oli aasta mitmes mõttes pensionikogujatele väga hea. Aasta lõpuks oli üle 9000 inimese viinud oma raha ühte uutest indeksifondidest. Nendel on pikaajaliselt kõige paremad eeldused oma vara hästi kasvatada. Eelmisel aastal kadusid ka fondivahetamise tasud – see hoiab Eesti inimestele kokku umbes poolteist miljonit eurot aastas.
Fondivalitsejad, keskenduge pensionikogujate tulemusteleMinu meelest oleks tore, kui nii meedias kui ka riigi statistikas toimuks mingi nihe ja keskendutaks rohkem pensionikogujate ja vähem pensionifondide tulemustele. Avalik huvi peaks ju olema, et inimeste iga säästetud euro annaks neile nii suure pensioni kui võimalik, mitte see, et ühel või teisel pensionifondil läheks hästi. See pole ainult semantiline küsimus.
Näiteks Swedbanki K3 pensionifondil läheb hästi siis, kui võimalikult palju investoreid seal raha hoiab. Pensionikogujatel läheks paremini siis, kui nad investeeriksid oma vara sellisesse fondi, kus aktsiate osakaal on suurem ja valitsemistasu väiksem.
LHV turundusosakond arvab tõenäoliselt, et neil on fonde lihtsam müüa, kui osaku väärtus on stabiilsem. Seda saab kõige lihtsamini saavutada, jättes suure osa varast üldse investeerimata – raha väärtus pangaarvel eriti ei kõigu. Küll aga söövad selle raha väärtust inflatsioon ja fondi kulud. Jällegi: pensionikogujatel läheks pikas plaanis paremini, kui nende vara väärtus kõiguks rohkem.
Tuleva pensionifondid ei ole veel tervet aastat tegutsenud, seetõttu ei saanud nende fondid oma tootlustega veel Äripäeva koostatud 2017. aasta suures võrduses osaleda.
Vaata Fondide TOPi graafikut!
Vaata Äripäeva Investorite TOPi erilehte!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.10.24, 13:20
Kuidas tehisintellektiga saavutada selge konkurentsieelis?
Selleks, et olla edukas, ei piisa enam pelgalt heast tootest või teenusest – vaja on midagi enamat. Enamani jõuab siis, kui aeg, raha ja närvid pole viimse piirini pingul ning ei pea “tulekahjude kustutamisega” tegelema. Tõeline konkurentsieelis tuleb oskusest kohanduda ja kasvada koos tehnoloogiaga. BeyondCode AI jagab, kuidas leida võimalus ennast rakendada vaid seal, kus on sellest päriselt kõige rohkem kasu, aga ka kõik muu tehtud saada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele