Europarlamendi põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku, mille järgi saaksid väikeriigid, sealhulgas Eesti Brexiti järel saadikukohti juurde.
- Euroopa Parlament Foto: Scanpix/REuters
Eesti saaks ettepanekute järgi ühe koha juurde, mis tähendaks, et Euroopa Parlamendis oleks siit seitse saadikut. Läti saadikute hulk jääks 8 ning Leedu oma 11 peale.
Kokkuvõttes jääks saadikuid siiski tublisti vähemaks – kui praegu on parlamenti läkitatud 751 delegaati, kellest 73 on pärit Ühendkuningriigist, siis pärast Brexitit jääks alles 705 kohta.
Kõige rohkem saaks kohti ettepanekute järgi juurde Hispaania ja Prantsusmaa, kes mõlemad võidaksid 5 tooli, mis viiks saadikute hulga vastavalt 59 ja 79 juurde.
Euroopa Parlamendi liikmed hääletavad ettepaneku üle järgmisel kolmapäeval. Seejärel peaks see saama ka liikmesriikide heaskiidu.
Parlamendi praegused 751 saadikukohta on maksimaalne arv, mida Euroopa Liidu kokkulepped lubavad. Kõiki kohti uuesti täita pole põhiseaduskomisjoni arvates mõtet – 46 üle jäävat tooli tuleks hoida varuks üleeuroopaliste valimisnimekirjade tarvis või juhuks, kui Euroopa Liit tulevikus laieneb.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.