Riigikohus ei võtnud Äripäeva kaebust Eerik-Niiles Krossiga arutusele, mis tähendab, et ringkonnakohtu Äripäeva süüdistav otsus jõustub. Äripäev kaebab juhtumi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
- Kõnealune Äripäeva artikkel ajalehes.
Äripäev kirjutas 2014. aasta juulis ilmunud loos
"Maksuskeemitajate äripartner Kross", kuidas 2012. aasta alguses IRLi astunud ja kiiresti erakonna Tallinna piirkonna juhatuse ning Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liikmeks tõusnud Kross panustas paralleelselt poliitikasse murdmisele ka hämaratesse ärisidemetesse. Ta aitas 2012. aasta suvel luua ärisidemeid maksupetturitel, kes kavatsesid hakata Aserbaidžaanist diislikütust tarnima. Lisaks laenas Kross nendega seotud ettevõttelt raha.
Harju maakohus leidis, et seda lugu kommenteerinud toimetuse juhtkirjas avaldatu ei vasta tõele ja mõistis Äripäevalt Krossi kasuks välja 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samale seisukohale jäi ka ringkonnakohus.
Esmaspäeval jõustunud riigikohtu otsusega peab Äripäev nüüd oma veebiväljaandes kahe päeva jooksul kell 9-17 kaheksaks järjestikuseks tunniks avaldama lisakommentaarideta esiuudise, milles peab olema originaaluudisega samas suuruses kirjutatud, et Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant ega ole pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Lisaks peab Äripäev korvama Krossile õiglase mittevaralise kahju, mis kohtu otsusega oli 10 000 eurot.
Kohus jäi seisukohale, et tegemist polnud faktiväidetega, mistõttu tuleb neid väiteid vaadelda väärtushinnanguna, millena need on ebakohased, kuivõrd Krossi käitumist ei saanud korruptiivseks hinnata.
Samuti leidis kohus, et Äripäev on artiklite avaldamisel kasutanud teadlikult demagoogiat, püüdes kunstlikult luua skandaali ja sellise käitumise huvi on majanduslik.
Kohtuotsus on Äripäevale pettumust valmistav ja meie hinnangul ajakirjandusvabadust piirav. See on ka põhjus, miks Äripäev ei soovi otsusega leppida ja läheb edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!