Krachti süüasi pöördus riigikohtus uuesti pea peale

Kohtuprotsess ettevõtja Kersti Krachti endise abikaasa ja äripartneri Argos Krachti üle algas ülemöödunud aastal. Süüdistus kirjeldas, kuidas Kracht loata firma vara liigutas. Kolmes kohtuastmes vastakaid otsuseid saanud asi maandus lõplikult riigikohtu laual, kui ringkonnakohus mõistis Krachti läinud aasta suvel süüdi. „Selle eluetapiga on siis nüüd ühel pool. Mul on hea meel, et jäin süütuks,” kommenteeris Kracht praegust otsust.

Kersti Krachti esindanud vandeadvokaat Marko Kairjak näeb otsust teise nurga alt. “Riigikohtu otsus on ülioluline, andes suunise, kuidas ühingu vara kantinud juhatuse liikmeid tulevikus vastutusele võtta ja millele peab prokuratuur süüdistuses keskenduma, et süüdistus oleks edukas,“ rääkis ta.

Aastatetagune põhjus

Äripäev on varem kirjutanud, miks endised äripartnerid ja kaasad kohtusse jõudsid. Kermon Investile kuulus 14 kinnistut. Enamik neist asus Valgamaal Otepää vallas.

Argos Kracht müüs 2010. aasta novembris ettevõttele Serena Consulting, mille juhatuses oli tema tädipoeg Ermo Kruus, 243 000 euro eest 13 Kermon Investile kuulunud kinnistut. Järgmisel päeval sai ühe Valgamaal asuva kinnistu uueks omanikuks Kruusi abikaasa Maija-Liisa.

Nädal hiljem liikus 12 kinnistut edasi firmale StarFox Invest. Nii kaasati tehingutesse peale Ermo Kruusi veel üks pereliige. StarFox Investi omanik ja juhatuse liige oli Krachtide tütar Katrin Silman. Ka Maija-Liisa Kruusile võõrandatud kinnistu läks nädal hiljem edasi Krachtide tütrele. Jällegi ei käidud kinnistu eest raha välja. Hiljem otsustas Argos Kracht kinnisvara Kermon Investile tagastada.

Kui maakohus mõistis Krachti õigeks, siis ringkonnakohus mitte. Teise astme kohtu hinnangul pööras Kracht enda kontrolli all firmade kasuks kogu Kermon Investi kinnisvaraportfelli. Otsuse tegemisel sai määravaks, et Argos Kracht võõrandas kinnistud ilma omaniku nõusolekuta. Kermon Investi omanik oli Kermon, mille omanik oli omakorda Kersti Kracht.

Otsus osaniku teadmata

Riigikohus leidis, et osaniku nõusolekut ei olnud Krachtil tehinguteks vaja. Kui firma põhikirjas pole kirjas, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt, võib juhatuse liige teha kõiki tehinguid.

Kui aga osaühingul on nõukogu, võib juhatus igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid teha ainult nõukogu loal. Kermon Investil nõukogu ei olnud, seega polnud põhjust tehinguteks osanikuga suhelda.

Prokuratuurilt ei õnnestunud täna kommentaari saada, kuid Kersti Krachti esindaja Kairjak ütles riigikohtu otsuse valguses, et tulevikus peab endaga seotud isikute puhul süüdistuses tuginema sellele, et juhatuse lige tegi tehingu ühinguga, kellega tal on ühine majanduslik huvi.

„Nii et selles osas on tegemist suure sammuga ühingute kaitsel vara kantivate juhatuse liikmete eest. Küll paraku selle hinnaga, et selles asjas jääb ühingu vara kantinud juhatuse liige puuduste tõttu süüdistuses kriminaalvastutusele lõplikult võtmata ja ühing ei saa enam tagasi tekitatud kahju,“ rääkis Kairjak.

Argos Kracht sõnas, et riigikohtu otsus on rohkem teoreetilise rõhuasetusega, kuid oluline on, et see ta õigeks mõistis.

“Kui prokuratuur oleks tööd teinud nõuetekohaselt, poleks see asi üldse kohtusse pidanud jõudmagi. Seega on siin koht prokuratuuri sisekontrollile uurimaks, et kuidas oli võimalik kannatanul prokuratuuri karistusorgani rolli täitma panna – kes on nende juhtkonnas see, kes selliseid asju sanktsioneerib ja miks seda asja üldse menetleti,” lisas ta.