Prantsuse politsei pidas täna hommikul kinni riigi endise presidendi Nicolas Sarkozy, teatas päevaleht Le Monde.
- Prantsusmaa ekspresident Nicolas Sarkozy Foto: epa
Väljaande teatel võeti poliitik vahi alla Nanterre’i politseijaoskonnas, kuhu ta toodi ülekuulamisele seoses tema 2007. aasta valimiskampaania ebaseadusliku rahastamisega Liibüast. Sarkozy ise on varem kõiki neid süüdistusi tõrjunud.
Le Monde rõhutab, et Sarkozyl on täna esimene kord anda ütlusi uurimises, mis algatati juba 2013. aastal. Politsei saab endist riigipead vahi all hoida kuni 48 tundi – pärast seda võidakse talle esitada süüdistus.
Sõltumatu väljaanne Mediapart märgib omakorda, et ekspresidendile võidakse esitada süüdistus korruptsioonis, mõjuvõimuga kauplemises, riigiraha raiskamises ja maksudest kõrvalehoidumises.
Skandaalne Sarkozy
Sarkozy on ka varem raha- ja poliitskandaalidesse sattunud. Näiteks eelmise aasta augustis esitas prokuratuur talle Katari võimudelt altkäemaksu võtmise kahtlustuse. Väidetavalt olevat Katar premeerinud Sarkozyd selle eest, et viimane toetas riigi taotlust korraldada jalgpalli MM.
Sarkozy-Gaddafi tehing
Nicolas Sarkozy tuli Prantsusmaal presidendiks 2007. aastal, kuid oli võimul vaid ühe ametiaja – 2012. aastal pidi ta loovutama koha Francois Hollande’ile.
Samal aastal tuli avalikkuse ette dokument, mille järgi Sarkozy ja Muammar Gaddafi olid leppinud kokku ebaseadusliku finantsabi andmise Sarkozyle 2007. aasta presidendivalimiskampaania ajal. 2006. aastal koostatud dokument on araabiakeelne ja sellele on alla kirjutanud Gaddafi luureülem Mussa Kussa ning Nicolas Sarkozy. Kokkuleptud toetussumma oli 50 miljonit eurot.
Sarkozy pööras Gaddafile selja Araabia kevadel 2011, kui Prantsuse lennukid ründasid Liibüa tanke – sõjaline konflikt viis Gaddafi mõrvani.
Sarkozy kandideeris taas presidendiks ka läinud aastal, kuid ei jõudnud valimiste lõppvooru.
Mullu veebruaris aga sai teatavaks, et ekspresident võib jõuda kohtu ette seoses oma 2012. aasta valimiskampaania ebaseadusliku rahastamise ning raha ebasihipärases kasutamisega.
Juhtum, mille tõttu Sarkozy täna kinni peeti, puudutab aga võimalikku finantsabi Liibüa hukatud juhilt Muammar Gaddafilt.
Sügisel 2016 rääkis liibüa-prantsuse päritolu ettevõtja Ziad Takieddine, et toimetas aastatel 2006-2007 Prantsusmaale kolm kohvritäit sularaha, mis oli mõeldud Sarkozyle tema valmiskampaania toetamiseks. Kokku viis miljonit eurot tuli tema kinnitusel toona siseministri ametis olnud Sarkozyle otse Liibüa liidrilt Gaddafilt. Prantsuse meedia kirjutas toona, et sularahakohvrid jõudsid siseminister Sarkozyni tema bürooülema Claude Gueanti kaudu.
Kolm sularahakohvrit
Takieddine rääkis toona üksikasjalikult oma osast ja sularaha üleandmisest. Tema sõnul lendas ta lennufirmaga Afriqiyah kolm korda Tripolist Pariisi, iga kord kaasas sularaha täis kohver. Liibüa poolelt korraldas rahasaatmist Abdallah Senoussi, üks riigi juhte ja Gaddafi naise sugulane. Ettevõtja kinnitas, et kui talle pakuti vahemehe rolli, tõrkus ta kartusest, et ta võidakse Prantsusmaal vahistada. „Ära muretse, kõik vastavad teenistused on informeeritud, sina ainult mine ja vii saadetis Gueantile ja kinnita meile üleandmine,“ olevat Senoussi teda rahustanud.
Takieddine’i sõnul võttis Gueant temalt üle kaks rahakohvrit (esimeses 1,5, teises 2 miljonit eurot), kohtumised toimusid viimase töökabinetis siseministeeriumis. Kohtumised olid lühikesed ja peaaegu sõnatud, lisas ärimees.
Kolmanda kohvri andis Takieddine oma sõnul üle Sarkozyle isiklikult, kui kohtuti viimase korteris. Liibüalane kinnitas, et Sarkozy oli täielikult teadlik, mis kohvris on.
Seitse aastat jutte
Esimest korda jõudsid Sarkozy kahtlased rahastamisasjad avalikkuse ette märtsis 2011, kui Gadaffi poeg Saif al-Islam nõudis intervjuus telekanalile Euronews, et toonane Prantsusmaa president tunnistaks fakti, et on saanud võimule tulekuks Liibüalt rahalist abi. Selle intervjuu järel hakkasid asja uurima prantsuse sõltumatud ajakirjanikud, kes leidsid neile väidetele ka kinnitusi. Mediapart avaldas 2012. aastal dokumendid, mis väidetavalt tõendasid seda, et Sarkozy sai Liibüalt oma kampaania toetuseks 50 miljonit eurot. Sarkozy ise on kategooriliselt kõik need süüdistused tagasi lükanud.
Prantsusmaal algatati selle võimaliku finantsabi saamise kohta 2013. aastal uurimine. Aasta hiljem jõudis Prantsuse meediasse Muammar Gaddafi intervjuu lindistus, milles viimane rääkis, kuidas Sarkozy pöördus tema poole finantsabi saamise palvega, kuid Gaddafi ei nimetanud kindlat summat.
Mullu esitati Sarkozy endisele bürooülemale Gueantile süüdistus maksude maksmisest hoidumises ja dokumentide võltsimises valimiskampaania ajal seoses Liibüa liidrilt saadud ebaseadusliku finantsabiga. Gueantile mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust, millest üks tuleb tal veeta vanglas.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”