Võlad kasvavad kiiremini kui majandus

Seejuures on tublisti kasvanud nii maksehäired ehk äripartnerile võlgu jäädud summad kui ka maksuvõlg. Maksehäireid oli teisel poolaastal 38 miljoni euro jagu ehk 13% enam kui aasta tagasi, maksuvõlad suurenesid samal ajal veidi enam kui 6% ja ulatusid üle 55 miljoni euro.

“Võlgade puhul võib märgata tendentsi, et poolaastati on see erinev ehk teisel poolaastal on üldjuhul võlgade tase kõrgem,” ütles Creditinfo peaanalüütik Anne-Ly Ots ette­võtte värsket uuringut tutvustades.

Üldiselt on Eesti ettevõtete maksekäitumine siiski jätkuvalt suurepärane, maksehäireid ning maksuvõlgu esineb suhteliselt vähe, kirjutas Creditinfo. Seejuures võib täheldada, et ettevõtjate suurem laenuaktiivsus pole kaasa toomas krediidiriski suurenemist – teisel poolaastal oli kõrge riskiga vaid 12,4% ettevõtetest, mis on viimase kolme aasta võrdluses madalaim tase.

Maksehäiretega ettevõtteid oli eelmis aasta teisel poolel 3,3% ehk kokku oli teistele võlgu olevaid firmasid 2940. Maksuhäired on aastaga suurenenud tegevusvaldkonniti pea igas sektoris, vähenedes vaid kolmes: elektrienergia, gaasi, auru ja õhuga varustamises, kutse-, teadus ja tehnikaalases tegevuses ning haldus- ja abitegevuses.

Kõige enam kasvasid maksehäired seejuures veevarustuse, kanalisatsiooni ja jäätmekäitluse tegevusalas, kus näitaja suurenes aastaga 180%. Selle sektori maksehäirete kogusumma jäi siiski vaid 147 000 ­euro juurde, moodustades kõikidest maksehäiretest vaid 0,4%.

Veevarustusega tegeleva Tartu Veevärgi ja Tallinna Vee ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu esindajad ütlesid samuti, et oma ettevõtmistes ega valdkonnas erilist makseprobleemide kasvu tunda pole.

Jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude ütles samas, et kui ta enda ettevõttega seonduvalt pole sellist maksuvõlgade ja maksehäirete trendi samuti märganud, siis võib oletada, et kogu­tulemust võib mõjutada Hiina impordi­keeld taaskasutusmaterjalile, mis küll ametlikult rakendus selle aasta 1. jaanuarist, kuid kuulutati välja möödunud aasta juulis.

Luude selgitas, et selle reegli tõttu võib tugevalt vanapaberi ja kilepakendite kogumisele ja müümisele orienteeritud jäätmekäitlejatel olla tekkinud likviidsusega raskusi, kui Hiinasse ekspordi kadumisega hind järsult alanes. Ajaleht The Guardian­ vahendas jaanuari alguses, et impordireeglid olid juba selleks ajaks tugevalt mõjutanud Ühendkuningriigi turgu ning kaasa toonud taaskasutusmaterjali ülekülluse.

Ilm teeb põllumehele kurja

Kõige suuremate maksehäiretega valdkond oli taas põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, mis andis enam kui kolmandiku kõikidest maksehäiretest – võlasumma ulatus kokku üle 13,3 miljoni euro. Seejuures kasvas valdkonna maksehäirete summa aastatagusega võrreldes 3,1%.

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmuse sõnul võib põllumajandussektoris mängida rolli see, et kui mullu oli saagikus üldjoontes hea, siis suur sademete hulk mõjutas piirkondi ebaühtlaselt.

“Oli neid, kellel oli suured probleemid, ja oli neid, kel läks suhteliselt hästi. Tuli ka mängu see, millistel maadel majandatakse. Osa maid on lihtsalt pehmemad ja tundlikumad vihma suhtes ning seetõttu polnud masinatega lihtsalt võimalik põllule minna,” tõi Sõrmus esile, et sektorit mõjutab väga tugevalt ilmastik.

Sõrmus lisas, et osa probleemist avaldub veel sel aastal, kuna ilmastikuolude tõttu oli ka probleeme taliviljade külvamisega – asi on isegi nii hull, et Euroopa Komisjon maksab põllumeestele 1,3 miljonit ­eurot kompensatsiooni külvamata ja hävinenud saagi eest.

Rohke sademete hulk on mõjutanud tugevalt ka puidusektorit. Jaanuari alguses teatasid Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, et sademete hulk metsades on nii suur, et sisuliselt on see eriolukord. Märgades oludes metsatööde tegemine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga, selgitasid liidud aasta alguses.

Eelmise aasta augustist alates on keskmiselt olnud sademeid tavapärasest kolmandiku võrra rohkem, mis põhjustas metsades üleujutusi, paljudes kohtades muutus pinnas mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud.

Creditinfo peaanalüütik Ots rõhutas ka, et Eesti on ikkagi võrdlemisi väike riik ning maksehäiretega ettevõtteid pole samuti palju. Niisiis võib ühe suurema võla teke mõjutada üldpilti mõnes valdkonnas juba üsna palju. Näiteks ütles ta, et põllumajandus­sektori maksehäirest moodustab 86% üks ettevõte.

Tugevalt ehk pea 40% jagu kasvasid maksehäired ka kinnisvaraalases tegevuses, kus võlgnevused ulatused kokku 2,7 miljoni ­euroni, andes ligikaudu 7% kõikidest maksehäiretest. Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits sõnas, et nende rentnikel pole maksedistsipliiniga probleeme olnud. Kõrged kasvunäitajad teda siiski ei üllatanud.

Turul tulevad piirid ette

“Kui mingil hetkel tekib turul kaubanduspinnale ülepakkumine, siis hakkab see kuskilt logisema. Kõik taandub lõpuks rahale ehk kas muutuvad rendimaksed hilisemaks või suudetakse osta vähem kauplustesse,” rääkis Pärnits ja lisas, et turul on raha hulk piiratud ning ei saa kõikide vahel lõpmatuseni laiali jaguneda. “Kui kaubanduspindasid tuleb järjest juurde ja käibed jäävad väiksemaks, siis ega see olukord paremaks ei lähe,” rääkis ta.

Kinnisvarasektoris, ent lisaks ka auto- ja hulgikaubanduses tegutseva Eesti Talleksi juhatuse liige Kaido Padar lausus, et makseraskuste vältimiseks on nende ettevõte­ hoidnud enamasti konservatiivset joont ning seetõttu pole maksehäiretega probleeme tekkinud. “Meil on kinnisvaras kaks suunda. Esiteks hoiame oma üürnike hindasid pigem keskmisel tasemel ehk oluline on hoida ruumid täis ning rentnikud õnnelikud. Teisalt uusarendustega hoiame samuti mõõdukat joont, kuid iga aasta üritame siiski midagi uut teha,” kirjeldas Padar alalhoidlikku strateegiat.

Kindel kaup on kindel raha

Kalatööstusi koondava Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi rääkis, et kalanduses mõjutavad maksete laekumist maksetähtajad, mis on võrdlemisi pikad. Kuna haru on suunatud ekspordile, saadakse raha lõpuks siiski kindlalt kätte.

“Kui vaatame üldiselt kalanduses toimuvat, siis eelmise aasta võlgnevused on jäänud enam-vähem samale tasemele,” kirjeldas Noormägi. Lühiajalised laenukohustused on Noormägi sõnul võib-olla tõesti suurenenud, pikaajalised laenukohustused on jäänud samale tasemele. Suurt muutust võrreldes eelnevate aastatega tema hinnangul ei ole. Maksehäireid tuleb Noormägi sõnul ette üksikutel juhtudel. “Need on rohkem erandjuhtumid, näiteks kui kaup on riknenud. Aga sellist trendi, et olukord on halvemaks läinud, seda pole,” kinnitas ta.Noormägi sõnul võib maksekohustuste täitmisel ohuolukordi tekitada, kui mõni ettevõte ära kukub, mistõttu võib tekkida ringvõlgnevus, kus kõik on kõigile võlgu.

Eksport toob kindla sissetuleku

Terve Eesti kalatootmine on Noormägi sõnul suunatud ekspordile. “Meil läheb 85–87% toodangust eksporti, kust saame kindlalt oma raha kätte,” leidis Noormägi.

“Ettevõtted on varasematest kogemustest näiteks paljud geograafilised riskid maandanud,” viitas Noormägi Venemaa turust sõltumisele ja lisas, et ettevõtted ei ole enam orienteeritud ainult ühele asjale.Noormägi sõnul olukord kalanduses kerge pole, kuid olukorda parandab see, et kala on maailmas väga kaubeldav kaubaartikkel. “Meil on hinnad täpselt nagu börsil – hind ei olene lepingus kokkulepitust,” viitas ta hinna muutumistele kalanduses.

Tootja kannab riskid

“Kõik oleneb sellest, et kui palju kala hommikul turule tuleb,” kirjeldas Noormägi. Tema sõnul on Euroopas kala kokkuostjate ring kitsas ja kõik riskid kannab tootja. “­Euroopa poolelt peetakse maksetähtaegadest korralikult kinni.

Hinna kõikumine kõiki ettevõtteid siiski tema sõnul ei mõjuta. “Kui ettevõte on oma tehingud sidunud euroga, siis probleeme ei tule. Probleeme tuleb kolmandate riikidega, kelle rahvusvaluutad on väga kõikuvad euro ja USA dollari suhtes,” sõnas Noormägi.

Valuuta kõikumise puhul võib tekkida olukord, kui ettevõttel tekivad ootamatud kulud. Kalaliidu juht tõi esile näiteks Ukraina grivna, mis kipub aasta lõpul langema.