Erasektor vajab avalikkuse piitsa

100 Eesti suurima mõjuga ettevõtte kommunikatsiooni analüüsinud uuringust selgub, et ärikriitiliste teemade kõrval kipuvad ühiskondlikud aspektid sageli kõrvale jääma. 

“Koondtulemus näitab, et ettevõtted suuresti siiski ei ole avatud, ühiskondlikust mõju omamisest rääkimata,” kommenteeris uuringu koostanud Sustinere OÜ partner Marko Siller. “Kui jätta börsi- ja riigifirmad välja, siis üldiselt on Eesti kapitaliga ettevõtted vähem avatud kui siin tegutsevad välisfirmad,” lisas ta.

Siller sõnas, et avatust mõjutab ärikultuuride küpsuse vahe. Meie ettevõtetel pole tema sõnul üldist harjumust teha aastat kokku võttes ülevaadet sellest, kuidas saadi hakkama keskkonna, töötajate, kogukonna ja eetikaga seotud võtmeteemadega.

Uuringu tulemusi kinnitab ka börsiettevõttes Tallinna Kaubamaja toimuv. “Paratamatult on enamiku Eesti ettevõtete organisatsioon üpris õhuke ja kui tegemist ei ole ärikriitilise teemaga, siis tuleb teha valik, kuhu on võimalik panustada,” rääkis Tallinna Kaubamaja Grupp ASi turundusdirektor Anne-Liis Ostov. Ta lisas, et Tallinna Kaubamaja Grupi aastaaruandes on nimetatud teemad olnud alati käsitletud ja aasta-aastalt järjest mahukamalt.

Globaalsetel teemadel vähem tähelepanu

Siller lisas uuringu tulemusi kommenteerides, et globaalses mõttes suured teemad saavad meie ärikultuuris vähe tähelepanu– #metoo raames pildile tulnud mitmekesisus, õiglane kohtlemine ja inimõigused, aga ka eetika ja korruptsioonivastane tegevus ning kliimamuutused,” tõi ta näiteid.

“Kui tahame rahvusvahelises koostöös vastaspoolega suuremat ühisosa leida, siis peame õppima sotsiaalseid, keskkonna- ja eetikateemasid rohkem oma tegudesse ja kommunikatsiooni tooma,” lisas Siller.

Uuringus tuuakse välja, et Eesti ettevõtete aruannetes saavad vähem tähelepanu sellised teemad nagu õiglane kohtlemine, inimõigused, eetika ja andmekaitse. “Rahvusvahelistel ettevõtetel on need teemad ühtpidi seetõttu rohkem fookuses, et sotsiaalse vastutuse ja ärieetika kultuurikiht on paksem kui noortel riikidel,” selgitas Ostov. Tema meelest on rahvusvahelistel ettevõtetel teisalt ka rohkem ressursse ja võimalusi, et nendega tegeleda.

Avalik huvi kohustab

Globaalsete teemade ja avatuse puhul paistsid eeskujulikuna silma eelkõige börsi- ja riigiettevõtted, kes on Silleri sõnul omandivormist ja rollist tulenevalt suurema avalikkuse tähelepanu all. “Eks neile kehtivad ka selgemad ootused ja reeglid, kuidas juhtimispraktikast läbipaistvalt rääkida,” arvas Siller.

Ta lisas, et suurema avaliku huvi all olevad ettevõtted pööravad suuremat tähelepanu läbipaistvusele ja oma ühiskondliku mõju raporteerimisele. Suurema avaliku huvi all olevate ettevõtetena eristusid börsi-, riigi- ja finantsettevõtted. “Kindlasti on börsiettevõtted mõnes mõttes suurema tähelepanu all, kuid ei saaks nõustuda väitega, et sellega tegeletakse kohusetundest,” tõdes ka Ostov.

Ka tarbijabrändid olid veidi avatumad kui puhtalt B2B-ettevõtted. “Ilmselt see viitab nende kasvavale arusaamale, et tarbijale lähevad need teemad korda ning kogu kommunikatsioon peab sellega arvestama,” arutles Siller.

Ostovi sõnul ei ole ettevõtete sisemine areng aga midagi eraldiseisvat ühiskonna üldisest arengust. “Usun, et mida aktuaalsemad on need teemad ühiskonnas laiemalt, seda rohkem ettevõtteid hakkab neid ka oma igapäevatöös tähtsustama,” arvas ta.

 

Olukorda saaks parandada

Lisaks selgus uuringust, et enamasti jääb ühiskondliku vastutuse kirjeldamine jutu tasandile. Siller kinnitas, et kuigi mitu riigifirmat paistsid silma üldiselt avatud olemisega, siis räägivad nad võrreldes teistega kõige vähem just juhtimiskultuurist ja -eetikast. Ta arvas, et kindlasti tooks nende teemade avalikult pildile toomine arengu juhtimiskultuuris.

Siller lisas, et kindlasti on alakasutatud võimalus end tulevaste töötajate seas ühiskondlike teemade puudutamise kaudu atraktiivsemaks teha. “Personalijuhid räägivad, kuidas tööintervjuudel küsivad kandidaadid ettevõtte ühiskondliku rolli kohta üha rohkem,” tõi ta näite.

Silleri meelest peaks läbipaistvuse kujundamisel kõige olulisemat mõju omavate teemade fookuse seadmisel lähtuma huvigruppide ootusest ning äri põhitegevusest. “Sponsorlusest rääkimine on tore, aga olulised on hoopis aus juhtimine, töötajate kohtlemine ja toote-teenusega seotud mõju,” tõi Siller välja.

“Põhiküsimuste peitmine vähemoluliste positiivsete näidete kajastamise taha juhib tähelepanu kõrvale ega rahulda avalikkuse ootust,” sõnas Siller.

Uuring: Eesti 100 mõjukama ettevõtte kommunikatsiooni läbipaistvusest

Uuringu korraldas Sustinere OÜ 100 Eesti mõjukama ettevõtte seas, kes annavad tööd 80 000 inimesele, mis on ligi 12,5% kõigist töötavast elanikkonnast. Ettevõtete käive on 17 miljardit ning nad müüvad oma tooteid ja teenuseid järjepidevalt igale eestimaalasele

Sustinere OÜ analüüsis ettevõtete aastaaruandeid, et saada teada, mis teemadel ja kuidas on kirjeldatud, mis on finantsnumbrite taga, mis põhimõtete järgi ettevõtet juhitakse, kuidas inimestesse, keskkonda ja ühiskonda tervikuna suhtutakse.

Uuringus taheti teada, kuidas ettevõtted kajastavad oma kommunikatsioonis ühiskondliku vastutuse teemat. 100 kõige mõjukamat ettevõtet valiti ettevõtete käibe ja töötajate arvu põhjal. Uuringutulemustes eristus 14 ettevõtet, mis kajastasid aruannetes ühiskondliku vastutuse teemat teadlikult ja terviklikult.