Möödunud nädalal ostsid eestlased välja Rootsi börsifirmale Knowit AB kuulunud tarkvararobootika ettevõtte Knowit Estonia OÜ.
- Ettevõtte juht Andres Aavik näitab uut kaubamärki. Foto: Flowit
Ettevõtte juhid Andres Aavik ja Juhan-Madis Pukk tunnetasid enda sõnul, et kasvamiseks ja investeerimiseks oli vaja uut käiku. “Kuulume küll samasse (töö)kultuuri, kuid oleme juba aastaid toimetanud iseseisva üksusena, musta kastina eemal ülejäänud grupist,” põhjendas Pukk.
Siiani müüdi vaid Eesti turul. Uute omanike sõnul oli tarkvararobootika kasvupotentsiaal siiani tagasihoidlik, kuid on märgata kasvutrendi. Investeerimisambitsioon oli ka üks põhiargumente Rootsi emafirmast lahti rebimiseks, kes väljaminekuid teha ei soovinud.
Tasub teada
Flowiti omanikud on Andres Aavik ja Juhan-Madis Pukk.
Senine juhtkond omandas ettevõtte sajaprotsendilise osaluse Rootsi börsiettevõttelt Knowit AB.
Ettevõte uus nimi on Flowit Estonia OÜ.
Flowit tegutseb peamiselt robootilise tööprotsesside automatiseerimise (RPA) valdkonnas.
Korduvad ja aeganõudvad tegevused usaldatakse robotile, et töötajatel jääks rohkem aega loovate tegevuste jaoks.
“Kahe-kolme aasta eesmärki numbriliselt paigas pole, sest me ei tea, kui kiiresti jalad alla võtame. Eesti inimesed on harjunud tööprotsesside automatiseerimisega tehastes, kuid mitte kontorites. Skandinaavias seevastu on isegi riigihangete eesmärk kohalike omavalitsuste tasandil ebaefektiivse töö automatiseerimine,” kirjeldas Pukk.
Andmetöötlus jäägu robotitele
Pakutava tarkvaralahenduse põhisiht on Aaviku sõnul võtta inimestelt rutiinse töö vaev, mis teeb nendest robotid. Olgu selleks andmete sisetamine või info tõstmine Excelist Wordi ja vastupidi. "Uus põlvkond ei istu kümme aastat laua taga, et lüüa ühte templit samale paberile,” sõnas Aavik.
Uuringute järgi on tänapäevaste infotehnoloogiliste lahendustega võimalik automatiseerida 45% tööst, viitas Pukk. “Meile meeldib mõelda Eestist kui e-riigist, kus on digitaliseeritud enamik avaliku sektori teenustest. Poliitikud räägivad sageli õhukese riigi kontseptsioonist, mille käigus oleks võimalik vähendada ametnike arvu kolmandiku võrra. Selleks, et see ka reaalselt võimalik oleks ja et alles jäävad ametikohad ei peaks töötama topelt koormusega, tuleks riigi infosüsteeme ajakohastada ning asendada kohmakad ja korduvad tööprotsessid tarkvaralahendustega,”sõnas Pukk.
Praegu on ettevõttes tööl 16 inimest, millele loodetakse leida lisa. Samas ei osteta põhimõtteliselt töötajaid teistest firmadest üle. "Kui üle ostame, motiveerime rahaga. Meil peaks see motivatsioon olema igapäevane õpe. Arvestades tehnoloogia arengu kiirust ei ole meie ettevõttes ühelgi töötaja puhul mõeldav takerduda mugavustsooni,” lisas Pukk.
Flowiti tulevikusoov on pakkuda võtmeliikmetele ettevõttes ka osalust. “Üritame esmalt jalad paremini alla saada ja brändivahetusega ühele poole,” märkis Aavik.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.