Danske emapangas langevad pead

Morch on panga Baltikumi tegevuse eest vastutanud alates 2012. aastast.

Juhatuse esimees Ole Andersen ütles, et pank oleks pidanud juba varem olukorda süvenema ja seda lähemalt uurima. „Sellised uurimised oleks meile probleemid varem paljastanud, siis oleks saanud ka kiiremini reageerida,“ ütles Andersen, kes tunnistas läinud kuul, et pole Danske tegevusega rahul, sest pangas ei suudetud täita rahapesuvastaseid nõudeid.

Danske häbiplekk

Juba terve aasta on Äripäev koos taanlaste Berlingske, Postimehe ja teiste Euroopa ajalehtedega kirjeldanud, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid näiteks Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.

Danske peakontor vältis pikalt sisuliste kommentaaride andmist, põhjendades seda käimasoleva uurimisega. Lõpuks, alles tänavu märtsis, tunnistas Danske juhtkond, et nende Eesti filiaali endised juhid tegid kehva tööd – kriitika alla sattus ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuht Aivar Rehe, kellele heideti ette tegemata jätmisi.

Seni polnud Taani peakorter endale tuhka pähe raputanud ega oma süüd tunnistanud. Nüüd on juba ka esimene kõrgem taanlasest pangajuht vastutuse võtnud ja ametist lahkunud.

Sõnaahtrad pankurid

Rahapesu teemat uurinud väljaanded on kirjutanud, et kahtlasi ülekandeid tehti Eesti filiaali mitteresidentidest klientide osakonnas aastaid, kuni Danske selle alles 2015. aasta lõpus sulges.

Kui Taani väljaanne Berlingske eelmisel aastal Danske juhtidele selle osakonna tegevuse kohta küsimusi esitas, siis jäid paljud sõnaahtraks ja väljaandel tuli leppida pressiülem Kenni Lethi mittemidagiütleva vastusega: „Meil on Eestiga seoses käimas põhjalik ja ulatuslik uurimine, mille lõppjäreldused loodame saada võimalikult kiiresti hiljemalt sellel aastal. Kavatseme iga kivi alla vaadata, sealhulgas esitada küsimusi Eesti tollase välisklientide portfelli ja sissetulekute kohta.“ 

Ühes hilisemas intervjuus kommenteeris Danske juhatuse esimees Ole Andersen Berlingskele, et kahe uurimise põhjal teevad nad vajalikud järeldused. „Ma ei soovi detailidesse laskuda, see läheb uurimise alla. Tuleb meeles pidada, et Eesti filiaal moodustas kogu Danske Banki ettevõtlusest väga väikese osa,“ laveeris Andersen, kui ajakirjanik märkis, et rohkem kui 90 protsenti Eesti filiaali sissetulekust tekkis tänu kahtlastele klientidele.

Kasumlik äri

Danske Eesti filiaali kõrge riskiga mitteresidentide osakond oli pangale väga kasulik, tuues kogu grupile märkimisväärse osa kasumist. Rekordaastal andis osakond grupi kasumisse umbes 12–13%, meenutas Äripäevaga rääkinud allikas, kes on kindel, et Taani juhid pidid mõistma tõsiseid riske, mis kaasnesid sellega, et süsteemid ei toiminud piisavalt hästi.

„Arvan, et taanlased teadsid hästi, mida teevad ja mida saada tahavad,“ tõdes allikas. Kui vahemikus 2011–2013 teenis pank mitteresidentidelt netoteenustasutuluna 10-14 miljonit eurot aastas, siis mullu oli see summa vaid 0,7 miljonit. Tulu hakkas kokku kuivama pärast divisjoni sulgemist.