• OMX Baltic−0,29%273,04
  • OMX Riga−0,75%865,95
  • OMX Tallinn0,18%1 745,45
  • OMX Vilnius−0,01%1 053,89
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,23%8 203,03
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,14
  • OMX Baltic−0,29%273,04
  • OMX Riga−0,75%865,95
  • OMX Tallinn0,18%1 745,45
  • OMX Vilnius−0,01%1 053,89
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,23%8 203,03
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,14
  • 13.04.18, 13:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksud Eestis – seljanka ja leivasupp ühes potis

Pärnu Finantskonverentsil arutlesid rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, Miltton Nordicsi partner Rannar Vassiljev ja riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees, endine rahandusminister Jürgen Ligi Eesti maksupoliitika ja hiljutiste ning võimalike tulevaste maksumuudatuste üle.
Jürgen Ligi ootab maksurahu.
  • Jürgen Ligi ootab maksurahu. Foto: Andras Kralla
Rahandusministeerimi asekantsler Dmitri Jegorov tõdes, et üldiselt ei lähe Eestil kõige hullemini, sest Maailmapanga maksusüsteemide reitingus oleme maailmas 14. kohal, vahendab Äripäeva teemaveeb raamatupidaja.ee. Eesti maksukoormus on hetkel 35-36% SKTst. Mõistlik maksukoormus oleks 32-33% SKTst ning seejuures ühtlaselt jaotuv. Kaudsetes maksudes oleme eespool, otsestes maksudes tagapool ja sotsiaalmaksudes pigem keskel. Euroopaga tervikuna võrreldes meie tööjõumaksud kõrged ei ole, leidis ta.
Maksupoliitika ja poliitika pole üks ja sama
Hiljutistest maksumuudatustest rääkides möönis Jegorov, et need võeti vastu raskel ajal. „On hea meel, et mitmed algatused ei jõudnud kuhugi. Mis puudutab praegust astmelist maksuvabastust, siis mina oleks proovinud tehniliselt teistsugust lahendust. Samas ei olnud see Eesti leiutis, ka leedukad on kasutanud regresseeruvat süsteemi,“ selgitas asekantsler.
Jegorov toonitas, et maksupoliitika ja poliitika pole üks ja sama: „Anname poliitikutele nõu ja vaidleme nendega, aga otsuseid peavad tegema poliitikud ise. Teoreetiliselt on olnud ka vastuvoolu ujumist, aga meil on olnud alati koalitsioonivalitsus. Kui üks tahab seljankat ja teine leivasuppi ning kõik see pannakse ühte potti, on tulemus see, et kõigile ei maitse.“
Asekantsler soovitas poliitikutel anda ametnikele rohkem aega analüüsiks ja pani südamele, et nad ei usuks sellesse, et maksupoliitikaga saab kõiki hädasid ravida. Ka soovis ta näha lihtsamat ja ümber kirjutatud tulumaksuseadust. Maksukoormuse kasvu kohta tõdes Jegorov aga pessimistlikult, et ruumi siin veel on.
Ligi: vaja on korralikku rahandusministrit
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi soovitas poliitikutel makse mitte näppida. „Oleme käitunud üsna OECD soovituste järgi ja punnitasime tulumaksu ja sotsiaalmaksu vähendada. Kütuseaktsiisiga oleme läinud üle piiri, aga ma ei hakka retsepte praegu välja hõikama. Alkoholi ja tubaka aktsiiside puhul peab pahesid ju piirama, aga 2016. aasta lõpus läks asi käest ära ja mindi lahendama probleeme, mida ei olnud.“
Ligi sõnul on OECD soovitustega vahe meil varamaksudes. „Lohutuseks võib aga öelda, et ega inimestel varasid ka ei ole. Üks mu lemmikuid on aga tulumaksukäkk, mis lahendas selgelt poliitikute probleemi. Majanduspoliitiliselt on see mõttetu, sest madalapalgalisi pole mõtet riigieelarvest nii jõuliselt stimuleerida. On hea, et vaestele anti raha, aga probleem on selles, et absoluutvaevus suurenes, sest alumine ots ei saanud tegelikult midagi juurde. Ühtegi probleemi ei lahendatud, aga maksusüsteem solgiti ära.“
Reformierakonna võimalikust maksupoliitikast rääkides selgitas Ligi, et plaanis oleks kindlasti ühtlase maksusüsteemi taastamine ja aktsiiside ennistamine 2016. aasta tasemele. „Järgmise aasta muudatused nõuavad ka korralikku valitsust ja mis seal salata, ka korralikku rahandusministrit,“ tõdes Jürgen Ligi naljatamisi.
Miltton Nordicsi partner ja ärinõustaja Rannar Vassiljev rääkis, millistel maksudel on majanduskasvule negatiivne mõju. Loe lähemalt teemaveebist raamatupidaja.ee.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele