Kala müügiga pole mingit muret

Ja kui see nii peaks minema, mainitaks dünastia alusepanijana kindlasti Arvo Leokit. Esimesed kalad lasi ta oma tiiki juba nõukogude ajal, suurema hoo sai kalakasvatus sisse 2011. aastal, kui asutas OÜ Leokitalu. Arvo soovitusel hakkas soojaveekala angersäga kasvatama kõrvaltalus elav vend Avo ja tänavu käivitab Arvo noorem poeg Taavi suure vikerforellikasvanduse Ahja jõe ääres.

„Kohalikku kala ei jätku ja ei hakka kunagi jätkuma. Kui kõik Eestis kasvatatud kalad müüki panna, jaguks seda vaid kaheks kuuks,“ ütleb Arvo Leok. „Mina soovitan küll võimaluse korral kasvatada kala. Aga arvestama peab, et kalakasvatus on pikaajaline tegevus, läheb kaua aega, enne kui midagi tagasi teenid. Ja muidugi peavad olema head looduslikud tingimused, peab olema piisavalt puhast vett.“

Kalakasvatus on Leokitalus nii tõhus olnud, et on ettevõtte kaks korda järjest Gaselli TOPi lennutanud – tänavu oldi 234. kohal ja mullu 244. kohal. Arvo Leok kasvatab tuura, paaliat ja vikerforelli ning turustab kala ja kalatooteid oma poodides. Lisaks oma kasvatatud kalale müüb ta angersäga ja sellest valmistatud tooteid. Angersäga ostab ta naabertalus ratastoolis toimetavalt vennalt Avolt.

Pealinna poega tagasilöök

„Eelmisel aastal oli väike käibe langus ja tänavu langeb käive ilmselt veel rohkem,“ prognoosib Arvo Leok. „Põhjuseks see, et paar kuud tagasi loobusin poepidamisest Tallinnas ja Pärnus. Ma ei suutnud neid poode värske kalaga varustada. Tallinna ja Pärnusse poodi tehes arvestasin, et kui oma kala ei jätku, ostan kolleegidelt juurde, aga võta näpust – keegi ei raatsi müüa.“ Poed Võrus ja Tartus on aga Arvol alles ja neist ta loobuda ei kavatse.

Arvo Leok naaseb koju täpselt kokkulepitud ajaks. Kaup Tartus asuvasse poodi on kohale viidud, ent ka Võru pood ootab värsket kala. Sestap teeb ta ajakirjanikule ettepaneku kaasa sõita. „Tartusse veame kaupa üldjuhul üle päeva ja Võrru iga päev,“ seletab ta üksikuid pooltühje kaste kaubikusse laadides.

Leoki kalapood asub Võru kesklinnas talle kuuluvas vanas puitmajas. Kahekorruselises hoones on ka Arvo abikaasa juhitav lillepood ja rendipindadel tegutsevad kohvik ning naiste- ja meestejuuksur. Maja taga asub kivisillutisega kaetud parkla. Et kliendid ei peaks kevadporis ukerdama.

Tibatillukesse kalapoodi pääseb nii hoovist kui läbi kohviku. „Pood on nii väike, ei saa suuremat sortimenti sisse võtta,“ viipab Arvo pisikesele külmletile ja paarile riiulile. „Kangesti tahaks poodi laiendada kohviku võrra ja kohviku köögi asemele rajada väikse kalatöötlemine. Kohvikul on tähtajaline rent peal, seega tuleb kohvikupidajaga kuidagi kokkuleppele saada.“

Leivamaailmast kalade juurde

Seni aktiivselt motospordiga tegelenud Arvo Leok alustas ettevõtlusega 1990. aastate alguses. Ta trehvas Soomes inimest, kes pakkus vana leivaküpsetamise ahju. Leokid alustasid leiva-saia tootmisega kodutalus ja mõned aastad hiljem asutas Arvo OÜ Paadi Pagar ning rajas leivatööstuse Järvere külas.

„Mul sai hing täis,“ põhjendab Arvo, miks ta 2006. aastal müüs hästi toimiva leivatööstuse maha. „Kahe aasta jooksul ei leidnud ma nii palju töötajaid juurde, et tootmist laiendada. Hakkasin kartma, et kui suured kaupluseketid suurendavad leiva-saia tellimusi, jään tootmisega jänni.“ Paadi Pagar tegutseb Järveres siiani.

Arvo otsustas leivatööstuse müügist saadud raha paigutada kalakasvatusse. Päris algaja te ei olnud – peamiselt oma tarbeks oli ta karpkalu kasvatanud juba aastaid. „Kalakasvatuses pole nii palju töökäsi vaja ja tegevus on tunduvalt rahulikum kui leiva küpsetamine,“ lisab ta.

Pealegi asub Leokitalu kalakasvatuseks ideaalses kohas, maja tagant voolab läbi Eesti üks puhtamaid jõgesid, Võhandu. „Veest sõltub kalakasvatuses väga palju,“ rõhutab Arvo. „Olen vahel ostnud kolleegidelt eluskala ja kasvatanud neid enne müüki panekut suvi läbi või lausa aasta otsa. Ma ei ütle, et ostetud kalal midagi häda oleks, aga minu tiikides puhtas vees kasvanud kala on maitsvam.“

Küsimusele, kas allahindluskampaania korras importlõhe müük suurtes kauplusekettides mõjutab teda, vastab Arvo eitavalt. „See, et nad korraks hinna alla löövad, ei mõjuta mind,“ seletab ta. „Mul on üks hind, mina ei mängi hinnaga. Kui eelmisel aastal punase kala hind hästi kõrgeks läks, oli minu kala kilohind ligi viis eurot odavam. Keegi ei tulnud ütlema, et miks sul odavam on. Aga kui mingi poekett laseb korraks hinna alla, siis tullakse küll ütlema, et sul nii kallis kala.“

Arvo noorem poeg Taavi on koos sõbraga viis aastat tegutsenud selle nimel, et rajada Ahja jõe äärde vikerforellikasvandus. Meeletu energia on läinud paberimajanduse ja kõiksugu lubade taotlemise peale. Aprilli algul saadi lõpuks vee kasutusluba ning seega võib kalad tiikidesse lasta. Isa ei ole poja firmas omanike hulgas, küll aga on kogu ettevalmistuse ajal olnud nõu ja jõuga abiks.

„Olen bürokraatia kadalipu koduvalt läbi teinud, nii et võiksin ametnike tegevusest paksu raamatu kirjutada,“ muigab Arvo. Üks peatükk kirjeldaks näiteks seda, kuidas ametnik tahtis tõsimeeli tiiki sukelduda, et kalad üle lugeda. „Vanasti võisid ilma loata kasvatada kaks tonni kala, praegu on piirmääraks üks tonn. Ametnik tahtis kontrollida, kas äkki on mõni kala lubatust rohkem sees.“

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

OÜ Leokitalu juht ja omanik Arvo Leok

Aega läheb, aga asja saab. Kalakasvatus on pika vinnaga ettevõtmine, aga kui asi käima läheb, toimib päris hästi. Näiteks välistingimustes ehk tiikides kala kasvatamisel on ainus suurem püsikulu kalasööt, sisuliselt puudub kulu elektrile, soojusenergiast rääkimata.

Kalakasvatuse juures on kõige olulisem puhta vee olemasolu – peab olema looduslikult sobiv koht. Kui kalakasvatusega nullist alustada, kulub kümme aastat, enne kui kaubakala hakkab tulema. Viis aastat läheb paberimajanduse, projektide ja lubade taotlemise peale, kaks aastat kulub tiikide, ühendusteede ja muu vajaliku rajamisele ning kolm aastat võtab aega, et kalamaim kosuks müügikaalu. Seega tulu hakkad saama alles kümne aasta pärast.

Kalakasvataja kolm soovitust

Aja äri üksinda. Mul ei ole kunagi ühtegi äripartnerit olnud. Lähtun sellest, et oma käsi peseb kõige paremini oma teist kätt. Mida vähem sa sugulaste ja sõpradega äriliselt seotud oled, seda parem. Muidugi on hea, kui lähedased inimesed asuvad sulle lähedal, aga mitte raha jagamise juures.

Ole hakkamist täis. Suhtu tõsiselt ettevõtmisse, millega tegeled. Kui algul üht-teist ei õnnestu, ei tasu veel käega lüüa. Proovi veel kord ja kui siis ka ei õnnestu, alusta mingi muu äritegevusega. Sul peab hakkamist ja julgust alustamiseks olema. Ettevõtlik inimene leiab oma äriniši niikuinii.

Ära uhkusta uue autoga. Kui sa esimese käiguna firmas ostad uue auto, siis firmast asja ei pruugi saada. Osta pruugitud auto. Kui firma läheb nässu, siis midagi ei juhtu – sõidad vana autoga edasi. Kui aga ostad firmat alustades uue auto ehk võtad suured võlad kaela, siis firma ebaõnnestumise korral oled kõigest ilma.

OÜ Leokitalu omanik unistab

Naljaga pooleks võiks öelda, et unistan suurest lotovõidust. Kui mul oleks palju raha, saaksin kalakasvatust laiendada nii, nagu tahaks, ja ei peaks mõtlema muude kulude peale. Mul on jõe ääres looduslikku potentsiaali küll, et kalakasvatust oluliselt laiendada.

Kui reaalsematest plaanidest rääkida, siis tahan keskenduda vääriskala ehk paalia, tuura ja jõeforelli kasvatamisele ning peamist kaubakala, vikerforelli hakkaks kasvatama poeg Ahja jõele rajatavas kalakasvatuses. Järgmisel suvel plaanin arendada kalaturismi. Kuskil maailmas ei pakuta võimalust püüda õngega paaliat ja jõeforelli. Tahan, et inimene püüaks tiigist kala ja sõidaks koos kalaga minema. Võib-olla ehitan ka varjualuse, et saaks kala kohapeal küpsetada. Aga mitte mingil juhul ei oota ma siia läbustajaid ja peopidajaid, ikka tõsimeelseid kalamehi.

Kommentaar

Vanem vend on eeskujuks

Avo Leok, Arvo Leoki vend, angersäga kasvatava OÜ Paadi Talu tegevjuht ja omanik

Mul on kaks vanemat venda, Aivar ja Arvo. Eks vanemad vennad on ikka nooremale eeskujuks, olen alati vaadanud, mis nad teevad ja kuidas nad teevad. Ja olen püüdnud paremini teha. Suhtlen vendadega pidevalt, iga päev näen oma õuelt Arvot tegutsemas.

Arvo käest sain omal ajal mõtte hakata uurima, kas Eestis oleks võimalik kasvatada soojaveekala angersäga – Arvo nägi sellist kalakasvatust Hollandis. Mulle tundus see sobivat, sest väljas tiikide juures ei saaks ma hakkama, küll aga sisetingimustes.

Arvoga koostöö seisneb selles, et ta ostab minult angersäga, töötleb seda ja müüb oma poodides. Kogus, mida Arvo ostab, on suhteliselt väike, mitmed teised koostööpartnerid ostavad angersäga hulgi. Meil mõlemal on oma kalatöötlemine, mina turustan kalatooteid Paadi Talu kaubamärgi all ja Arvo Leokitalu kaubamärgi all oma poes. Arvo paneb angersäga oma marinaadi retsepti järgi purki ja mina panen oma retsepti järgi purki. Kaks aastat tagasi hakkasin angersägast vorsti tootma, mõni aeg hiljem hakkas ka Arvo sellist toodet valmistama. Arvol on muidugi suurem kalavalik, ta kasvatab ja töötleb paaliat, tuura ja forelli, minul on ainult angersäga.

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2014, 2015 ja 2016. 2014. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2014-2016 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 901 ettevõtet.

Loe Äripäevast

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest

* „Mõtteviisi muutja“ Valgamaa firmast OÜst Otepää Rehabilitatsioonikeskus 21.02.2018 Gaselli TOPi erilehes.

* „Silmaarst, kes paistab silma“ Tartu firmast OÜst ReFocus Silmakeskus 29.03.2018 lehes.

* “Vandeadvokaat, kes soovitab: ära otsi õigust kohtust“ Tallinna firmast OÜst Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid 10.04.2018 lehes.

Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.