Kuidas saada Venemaal miljardäriks?

Forbesi nimekirja oli juurde tulnud 14 inimest, kelle vara esimest korda ületas miljardi dollari piiri. Vene BBC toimetus vaatas järele, kes need inimesed on ja kuidas oma esimese miljardi teeninud.

Aleksei Repik

Uusmiljardäridest kõige suurema varaga on Forbesi andmeil farmaatsiafirma R-Farm direktorite nõukogu esimees Aleksei Repik. Väljaande hinnangul kasvas tema vara aastaga 900 miljonilt 2,1 miljardile dollarile, millega ta kerkis reitingus 69 koha võrra, 116. kohalt 47. Viimase ajani kuulus Repikule R-Farmi aktsiapakk, kuid eelmise aasta veebruaris ostis Jaapani korporatsioon Mitsui & Co. 10% ettevõttest umbes 200 miljoni dollari eest.

R-Farm ise aga hõivas Forbesi „Riigitellimuste kuningate“ reitingus 14. koha, väljaande hinnangul on ettevõttel riigifirmades ravimihankeid 34 miljardi rubla eest.

Ivan Savvidis

Rostovi firma Agrokom omaniku Ivan Savvidise vara hindas Forbes 1,9 miljardile dollarile (53. koht, eelmisel aastal 600 miljonit dollarit). Tänavu märtsis teatas Jaapani korporatsioon Japan Tobacco (JTI), et ostab Agrokomilt selle põhiettevõtte Donskoi tabak, mis müüb Venemaal lisaks samanimelistele sigarettidele veel marke Richmond, Kiss ja Belomorkanal. Jaapanlased olid valmis käima selle eest välja ligi 1,6 miljardit dollarit.

Märtsis sattus kreeka päritolu Savvidis, kellele kuulub ka Kreeka jalgpalliklubi PAOK, uudistesse sellega, et tormas keset mängu väljakule, vööl kabuuris püstol. Meedia kirjeldas, et matši 90. minutil ei suutnud Savvidis emotsioone vaka all hoida ja tormas kohtuniku juurde, karjudes: „Teie kohtunikukarjäär on läbi!“ Vene ärimehe tegevuse mõistis hukka FIFA ning Kreeka politsei võttis ta vahi alla.

Pavel Durov

Sotsiaalvõrgustiku VKontakte ja sõnumivahetuskeskkonna Telegram looja Pavel Durov jõudis Forbesi reitingusse 2016. aastal, mil tema varaks hinnati 600 miljonit dollarit. Sel aastal hõvas ta 58. koha ning väljaanne hindas tema rikkuseks 1,7 miljardit dollarit. Durovi vara kasvab viimased kolm aastat stabiilselt, eelmise aasta reitingus oli ta 950 miljoni dollariga 100. kohal.

Talvel teatas Durov, et kaasas ICOga 850 miljonit dollarit, et arendada uut plokiahelaplatvormi Telegram Open Network (TON) koos selle tarbeks loodud krüptovaluutaga.

Pärast seda, kui riiklik meedia järelevalvaja Roskomnadzor Venemaal Telegrami blokeeris, lubas Durov anda miljoneid dollareid isiklikku raha, et hoida teenus töökorras ja murda läbi blokeeringu.

Konstantin Strukov

Kullakaevandaja Južuralzoloto president ja Tšeljabinski oblasti seadusandliku assamblee asespiiker Konstantin Strukov jõudis esimest korda Forbesi reitingusse 2011. aastal, kuid miljardi dollari klubisse jõudis alles tänavu. Tema varanduseks hindab väljaanne 1,7 miljardit dollarit.

Strukov kandideeris 2016. aastal riigiduumasse, öeldes, et tahab väljuda ärist ja tegelda teiste asjadega. Ta sai oma piirkonnas Ühtse Venemaa kandidaadina eelvalimistel teise koha, kuid loobus ootamatult kolm kuud enne valimisi kandideerimast. Strukovi sõnul selgitati talle parteikontorist, et „inimesed, kes teevad äri, tehkugi parem seda“.

Jaanuaris kirjutati, et kullakaevandaja Tšeljabinski kontoris oli seoses maksude kõrvalehoidmise kriminaalasjaga läbiotsimine. Firma ise kommenteeris toimunut nii, et siseministeeriumi korruptsiooniosakonna ja majanduskuritegudega võitlemise ametnikud viisid nende juures lihtsalt läbi maksuauditit.

Andrei Andrejev

Sel aastal jõudis Forbesi 63. kohale tutvumisportaali Badoo looja Andrei Andrejev. Tema vara kasvas aastaga täpselt miljardi jagu – mulluselt 500 miljonilt 1,5 miljardile dollarile. Eelmisel aastal oli ta rikaste reitingus veel 185. kohal.

Andrejev on loonud veel teisegi online-tutvusportaali, Mamba, ning rajanud netiteenuseid, mida on edukalt edasi müünud. 2014. aastal lõi ta koos ameeriklasest partneri Whitney Wolfe Herdiga tutvumiskeskkonna Bumble, mis kogub samuti kiirelt suurt populaarsust.

Forbesi sõnul on Andrejevi kuldvasikas ikkagi Badoo, kus oli 2017. aasta seisuga 370 miljonit ankeeti.

Igor Rõbakov

Tabeli järgmine miljardärist uustulnuk on korporatsiooni Tehnonikol kaasomanik Igor Rõbakov, kel vara 1,2 miljardi dollari eest. Tema koht top-200s on 84. Rõbakov on Forbesi reitingus 2015. aastast, mil tal oli vara 450 miljoni eest. Eelmisel aastal oli ta tabelis 117. kohal 900 miljoniga.

Rõbakov ja Sergei Kolesnikov, kellest sai samuti sel aastal esimest korda miljardär, rajasid 1992. aastal ettevõtte Tehnonikol, mis toodab ehitusmaterjale: katuse-, hüdro-, heli- ja soojusisolatsiooni. Ettevõtte kodulehe andmeil on neil tootmine lisaks Venemaale ja SRÜ riikidele veel ka Itaalias, Saksamaal, Suurbritannias, Tšehhis ja Leedus.

Forbes märgib, et aastal 2015 tõmbus Rõbakov tagasi ettevõtte aktiivsest juhtimisest ja rajas koos naisega Rõbakovi Fondi, millesse pani miljard rubla. Fond toetab ettevõtlust, noori ja naisi.

Sergei Kolesnkov

Rõbakovi Tehnonikoli partner Sergei Kolesnikov sai samuti esimest korda dollarimiljardäriks. 1,2miljardilise varandusega hõivas ta tabeli 80. rea. Eelmisel aastal hindas Forbes tema vara väärtuseks 900 miljonit dollarit.

Erinevalt Rõbakovist on Kolesnikov endiselt äris tegev, ta on Tehnonikoli president. Aastast 2015 juhib ta ühiskondliku organisatsiooni Äriline Venemaa monopolivastast komiteed, samuti kuulub Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu juhtkonda. Endise laskesuusatajana toetab Kolesnikov oma taskust Uljanovski ja Rjazani laskesuusatajaid.

Wikipedia andmeil elab Putini liitlasest tema kriitikuks pöördunud Kolesnikov Tallinnas. Eestisse eksiili pöördus ta pärast seda, kui kirjutas 2010. aastal toonasele presidendile Dmitri Medvedevile avaliku kirja, milles väitis, et Musta mere äärde rajatav miljard dollarit maksev luksusvilla kerkib Vladimir Putinile, ning et seda finantseeritakse korruptsioonist, altkäemaksudest ja vargustest.

Mihhail Šelkov

Lennukitööstusele titaani tootva VSMPO-Avisma asejuht Mihhail Šelkov jõudis Venemaa rikaste tabelisse eelmisel aastal, olles siis ankrumees – 500 miljoni dollariga kuulus talle 200. koht. Nüüd on ta tõusnud 89. reale ja tema varaks hindas Forbes 1,2 miljardit dollarit.

Forbesi andmeil on Šelkov üks Rostehi juhi Sergei Tšemezovi meeskonna võtmeisikuid. Šelkov on ise majanduslehele Vedomosti rääkinud, et pääses just tänu Tšemezovile tööle kaitsetööstusettevõttesse Rosoboroneksport. Ta kuulus seltskonda, kes ostis Rostehi nimel eraettevõtjatelt välja 66% maailma suurimast titaanitootjast VSMPO-Avisma, tehinguks andsid krediiti Sberbank ja VTB.

Aastatel 2012-2014 ostsid Šelkov ja tema partnerid Rostehilt VSMPO-Avisma kontrollpaketi ja nii keerutati titaanitootja taas erakätesse. Ostutehing tõi uutele omanikele kaasa suured võlad, mille maksmisele kulub praegu ettevõtte dividendidest lõviosa.

Šelkovil on käsi sees ka arendusprojektides: eelmise aasta kevadel kirjutas Vedomosti, et tema ettevõttele kuulub kolmekordne maja Moskva kõige kallimas kandis, Krivoarbati põiktänavas, ning mullu kirjutati, et selles tänavas on müügis Venemaa pealinna kõige kallim korter, mille eest küsis omanik 4,19 miljardit rubla (55 miljonit eurot).

Vladimir Kogan

Ettevõtja Vladimir Kogan, kelle vara hindab Forbes 1,1 miljardile dollarile (reitingu 91. koht), kerkis tänavu tabelis kümne rea võrra ning tema varandus kasvas mullusega võrreldes 150 miljoni dollari võrra.

Kogan sisenes ärisse 1990ndatel aastatel Peterburis. Hakatuseks kuulus talle jaeäri, seejärel sai temast tööstussektorile laenu andva panga Promstroibank aktsionär. Väike, alla 1% osalus pangas kuulus ka Vladimir Putinile, kes toona töötas Peterburi linnavalitsuses. Forbesi allikas ütles, et omal ajal kutsuti Koganit „linna pankuriks“.

Kogan on koos Oleg Deripaskaga pidanud kohtulahingut holdingufirmaga Ilim, kelle üle nad püüdsid kontrolli saada, kuid protsess lõppes duo lüüasaamise ja kohtuliku kokkuleppega 2004. aastal. 2000. aastate keskel müüs Kogan kõik oma äride osalused ja asus tööle regionaalarengu ministeeriumisse, kus vastutas „Putini tammide“ ehituse eest – tegemist oli üleujutuste eest rajatud kaitseehitiste kompleksiga Peterburis. Sel ajal räägiti Koganist sageli kui Venemaa kõige jõukamast riigiametnikust.

Kogan naasis ärisse 2010. aastal ning tema firma tegi koostööd Deripaskale kuuluva Afipsi naftatöötlemistehasega. 2015. aastal omandas Kogan kontrollpaki Uralsibi pangas. Forbes lisab, et 1990ndatest aastatest on Kogan sõbrustanud Aleksei Kudrini, Dmitri Kozakovi ja Sergei Narõškiniga, keda kõiki peetakse Putini meeskonna võtmeisikuteks.

Igor Rotenberg

Npv Engineeringu direktorite nõukogu esimees Igor Rotenberg on Arkadi Rotenbergi poeg ja Boriss Rotenbergi vennapoeg – viimased on Putini lähiringi kuuluvad oligarhid.

Igor tõusis esimest korda Forbesi reitingusse 2015. aastal, mil tema varanduseks hinnati 500 miljonit dollarit. Nüüd, aasta hiljem, on ta tabeli 95. kohal ning varanduseks 1,1 miljardit. Npv Engineering tegutseb alkoholiäris – selle direktorite nõukogusse kuuluvad Venemaa suurimate alkoholitootjate esindajad. Igor Rotenbergile kuulub ka 78,71% Gazprom Burenjest, ettevõttest, mis ehitab Gazpromile puurkaeve. Ettevõttelt tellivad veel ka Rosneft, Novatek, Gazprom Neft ja Bašneft.

Veel kuulub talle pool ettevõttest RT-Invest Transportnõje Sistemõ, mis toodab veokitele laadimissüsteeme.

Selle aasta aprillis kehtestas USA Npv Engineeringule, Gazprom Burenjele ja Igor Rotenbergile sanktsioonid.

Boriss Zingarevitš

Metsatööstusgrupi Ilim kaasomanik Boriss Zingarevitš on varem kuulunud riikliku sidefirma Rosseti direktorite nõukogusse. Tema varanduseks hindab Fobes miljard dollarit ning paigutab ta Venemaa rikaste reas 101. kohale. Zingarevitš tegutseb äris koos venna Mihhailiga, kes on samuti Ilimi direktorite nõukogus.

Äris on olnud ka tema poeg Anton, kes juhtis firmat nimega Elektrostroiinvest-holding. 2017. aasta detsembris mõisteti Anton neljaks aastaks kolooniasse, teda süüdistati 2,5 miljardi rubla riisumises pankadest Globeks ja MTS.

Igor Kudrjaškin

UGMK-holdingu äridirektor Igor Kudrjaškinit hindab Forbes Venemaa rikkuselt 103. inimeseks ning tema vara väärtuseks miljard dollarit. Mullu oli ta samas tabeli 900 miljoniga 115. kohal. UGMK (Uraali mäemetallurgiakompanii) kodulehe andmeil on Kudrjaškin praeguses ametis 2002. aastast ning kuulub ka ettevõtte direktorite nõukogusse. Forbesi andmeil on tema omanduses 7,5% ettevõtte aktsiatest.

Aastal 2016 said Kudrjaškin ja tema kaks UGMK äripartnerit monopolivastase teenistuse loa osta 74,99% raadiogrupi Evropeiskaja Mediagruppa aktsiate ostu. Sellega said nad endale raadiojaamad Evropa Pljus, Dorožnoje Radio jt. Seltskonnale kuulub veel ka kohalike raadiojaamade võrgustik.

Zahar Smuškin

Peterburi ettevõtja Zahar Smuškini vara hindas Forbes miljardile dollarile ning sellega on ta Venemaa rikaste top-200s 105. kohal. Mullusega võrreldes kasvas Smuškini varandus 300 miljoni dollari võrra. 2006. aastast juhib Smuškin metsatööstuse Ilim direktorite nõukogu. Ettevõte on loodud 1992. aastal, mil selle nimi oli Ilim Pulp Enterprise ning üks selle firma juriste oli Dmitri Medvedev. Praegu on Ilim Venemaa suuremaid tselluloosi- ja paberitööstusi.

Koos ettevõtja Filipp Krõloviga rajas Smuškin kodutarbeid müüva supermarketiketi Start, ostis hiljem sealt partneri välja ning pani ketile uueks nimeks Domovoi.

Edurard Tšuhlebov

Veel üks Venemaa suurima vasetootja UGMKga seotud miljardär, kes jõudis tabelisse täpselt miljardi dollariga. Sel aastal oli Eduard Tšuhlebov 106. kohal – eelmine aasta oli ta 900 miljoniga 119.

Tšuhlebovi kohta on vähe teada. Forbes kirjutab, et tema põhiline vara tuleb Uraali mäemetallurgiakompanii UGMK 7,5% vähemusosalusest. Väljaande andmeil juhib ta UGMK Moskva esindust 1999. aastast. Forbes lisab veel, et Tšuhlebovile kuulub Sotšis turismikompleksis asuv restoran Follow Me Café ning ta on kaasosanik mitmes investeerimisfirmas ja laskeklubis.

Kes aastaga enim vara kaotas?

Mullu kaotas kolm Venemaa miljardäri sedavõrd palju oma varast, et tänavu ei leia neid tabelist isegi miljonäride seast.

Need kolm on Binbanki endine põhiaktsionär Mikail Šišhanov, kindlustusfirma Rosgosstrah ekspresident Danil Hatšaturov ja O1 Groupi aktsionär Boriss Mints.

Šišhanov oli veel mullu top-200s 44. kohal, tema varanduseks hindas Forbes 2,3 miljardit dollarit. Forbes nimetab tema varakaotust 2017. aasta suurimaks fiaskoks – Binbank saneeriti ja 99,9% aktsiatest ostis välja Venemaa Keskpank. Šišhanov tunnistas, et tunneb juhtunu pärast suurimat süüd oma onu Mihhail Gutserijevi ees, kellele kuulus kolmandik panga aktsiatest. „Elan väga üle seda, et tema on sellesse segatud. Mul on tema ees väga piinlik,“ tunnistas ta intervjuus Vedomostile. Gutserijevi vara kahanes pangakrahhi tõttu neljandiku võrra, 4,8 miljardile dollarile, ning tänavuses rikaste tabelis on ta 24. kohal.

Hatšaturov oli mullu tabeli 48. mees ning tal oli vara 2 miljardi dollari eest. Tema kaotas kontrolli Rosgosstrahis, mida juhtis 15 aastat. Tema sõnul tekkisid kindlustusfirmal rahamured seoses tõusnud kohustusliku liikluskindlustuse maksetega – ehkki ettevõtte uus juht on hiljem öelnud, et krahhi põhjustas juhtkonna kehv töö ja vargused.

Kolmas suurkaotaja, Mints, kes oli mullu 1,3 miljardiga 72. kohal, kannatas aga panga FK-Otkrõtije saneerimise tõttu. Tema pensionifond Budušeje (e.k tulevik), mis oli investeerinud nii sellesse panka kui ka kindlustusfondi Rosgosstrah, kandis hiigelkahju. Mintsil on käimas kohtuasjad ning osa varasid arestitud.