Maailmapank: miinimumpalk on oma aja ära elanud

Kogu senine palkamise ja sotsiaalkaitse süsteem tuleb senistest vanadest tõekspidamistest lahti siduda ning vaja on uut sotsiaalset kokkulepet, jõuavad eksperdid järeldusele eelmisel reedel avaldatud Maailmapanga ettekande tööversioonis.

Praeguse seisuga on töötaja kõige levinum kaitse ametlik tööleping, mis annab sotsiaalsed tagatised ja reguleerib peamiselt miinimumpalka, samuti garanteerib vallandamise korral kompensatsiooni, kirjutavad eksperdid.

Liiga kallis vallandamine

Kõrge miinimumpalk, tarbetud piirangud nii palkamisel kui vallandamisel, aga ka paindumatud läbirääkimisvõimalused, muudavad töötaja tööandjale kallimaks kui uute tehnoloogiate kasutamise. Kui töötaja osutub vallandamisel liiga kalliks, hakatakse vähem töötajaid palkama (vähemalt mitte tavalise töölepingu alusel). Koormavad tööregulatsioonid muudavad firmadel järjest muutuval tehnoloogiaajastul tööjõu reorganiseerimise protsessi üha kallimaks, märgitakse Maailmapanga äsja, 20. aprillil avaldatud iga-aastase ettekande mustandis. Dokumendi lõplik versioon avaldatakse sügisel ning see annab ülevaate, soovitused ja tendentsid kogu maailma valitsustele. Sel aastal on ettekande teemaks „Töö muutuv olemus“ ja selles keskendutakse inimese ja „masina“ üha kasvavale konkurentsile ehk uute tehnoloogiatega kaasas käivatele muutustele.

Autorid leiavad, et inimtööjõu asendamine tehnoloogiaga on ületähtsustatud, kuid rõhutavad, et tehnoloogiad muudavad töö enda iseloomu.

Tänases maailmas on varasemad kokkulepped muutunud üha vähem pädevaks – tööandja otsib täna kõrgelt haritud töötajat, kes suudab tehnoloogiat täiendada. Jõukates riikides hakkavad klassikalised tööläbirääkimised muutuma järjest haruldasemaks ning klassikaline, tööandja kaudu toimiv sotsiaalse kaitse skeem, hakkab järjest enam aeguma.

Miinimumpalgale uus sisu

Miinimumpalga olemus tuleks ümber mõtestada, rõhutavad ettekande autorid. Praegu on seadusega määratud miinimumpalga põhieesmärk tagada töötajale õiglane tasu, mis kaitseb teda tööandja omavoli eest, kuid, osaliselt sotsiaalkaitse süsteemi nõrkuse tõttu, on miinimumpalgast saanud ka elatusmiinimumi standard. Miinimumpalk - sõltuvalt selle tasemest - võib mõjutada negatiivselt töökohtade loomist, sest ühetaoline miinimum on sätestatud erineva tootlikkusega firmadele. Samuti võib see mõjutada rikkuse jaotumist, eelkõige just noori silmas pidades, nendivad autorid.

Ettekande autorite arvates nõuab miinimumpalga olemus ümbermõtestamist mitte ainult seepärast, et see tõstab tööjõu hinda - eriti vähese tootlikkusega sektoreis -, aga ka selle pärast, et see on minimaalse elatustaseme tagamiseks vähe efektiivne instrument.

Autorid teevad ettepaneku muuta miinimumpalga süsteem palju paindlikumaks: teatud juhtudel kas seda alandada või üldse kaotada ning siduda see töö produktiivsusega. Paljud töötajad on ise ettevõtjad, enda palgal või töötavad perefirmas, ja juba teenivad osaliselt ettevõtte kasumi pealt.

Kasumi jaotamine – sotsiaalsete partnerite järelevalvel ja kollektiivlepingu alusel – võiks olla suurfirmadele huvipakkuv alternatiiv miinimumpalga asemel, leiavad autorid. Arutamist vääriva mehhanismina pakuvad nad välja ka tagatud universaalse sissetuleku ja negatiivse tulumaksumäära.