Priit Alamäe ja huvide konfliktid

Viimati muutus avalikkus tähelepanelikuks, kui Nortali töötaja Rein Lang tahtis asuda Hanno Pevkuri nõunikuks ja maksumaksja raha eest Reformierakonna programmi uuendada. Huvide konflikti küsimus on kerkinud ka Siim Kallase puhul, kes oli korraga Euroopa Komisjoni erinõunik ja Nortali nõunik. Praegu töötab Nortalis maksuameti endine juht Marek Helm.

Alamäe ütles Äripäevale jaanuaris lindistatud raadiosaates, et ettevõttel on selliseid „päriselt tegijaid“ vaja, et välisturgudel usutav olla. Tema sõnul ei müü Nortal mitte ITd ja tehnoloogiat, vaid Eesti edulugu, ja selle müümiseks on vaja inimesi, kes on selles ise suurt rolli mänginud. Kui klient on Omaani rahandusminister, ei ole mõtet saata tema juurde IT-poissi Eestist, tema kuulab palju parema meelega inimest, kes on Eestis neid reforme ise ellu viinud, selgitab Alamäe. „Mitte konsultant, vaid päriselt tegija,“ ütleb Alamäe.

 

Marek Helm – näost näha, et hea inimene

2016. aasta sügisel liitus Nortali ja nende Omaani projektiga maksuameti endine juht Marek Helm. Avalikkus nägi kohe huvide konflikti. Nortal oli varem võitnud maksuameti hankeid ja teatas, et ei hoia eemale ka tulevastelt – paistmas oli mitu suuremat, ka 17 miljoni euro piiri ületavat hanget.

Ka Helm ja Alamäe olid enne käte löömist rääkinud, et küllap huvide konflikti küsimus tekib. „Aga kui aus olla, siis me ei keskendunud sellele liiga palju. On inimesi, kelle puhul sai ei kahtle selles, et ta on Eesti patrioot ja tahabki õigeid asju teha,“ ütleb Alamäe. 

Niisiis teataski Nortal, et huvide konflikt on välistatud. Alamäe lisas: tuleb vaid Marek Helmile otsa vaadata ja on aru saada, et huvide konflikti ei ole.

Alamäe räägib, et Nortali töö Omaanis ei ole ainult IT-süsteemi ehitamine, nad juurutavad käibemaksu. „See ei ole IT-projekt, see on suur ühiskonna muutmise projekt. Marek on see inimene, kes saab aru, kuidas ühiskonnas maksu koguda,“ ütleb Alamäe. „Marek on ilmselgelt teinud asju, mille üle meie riik peab olema väga tänulik. Nüüd on Marekil väljakutse muuta ka teisi riike peale Eesti.“

Siim Kallas – mitte klientide toomiseks

Prominentseim ja vastuolulisim Nortaliga seotud poliitik on kahtlemata olnud Siim Kallas. 2015. aastal töötas ta Euroopa Komisjoni erinõunikuna ja samas ka Nortali nõunikuna. Tekkis kummaline olukord – Kallas oleks pidanud andma nõu Brüsselis ja vältima igasugust viidet Nortalile, mis pakub tarkvaralahendusi Euroopa riikide valitsustele. Nortali huvi oleks samas võinud olla, et Kallase kaudu tuleks uusi kliente – riike, mis tahavad saada e-riigiks.

Alamäe eitab huvide konflikti. „Meil ei ole mingeid huvisid Brüsselis. Me ei ole Brüsselis kunagi äri teinud, me ei näe, et tahame Brüsselis äri teha. Jällegi, kui tookord Siimuga rääkisime, oli meie eesmärk võtta temalt seda teadmist, kuidas suuri protsesse mõjutada ja viia see teadmine Pärsia lahe riikidesse. Siim on eestlastest juhtinud võib-olla kõige suuremaid protsesse Euroopa tasemel. Täiesti hindamatu kogemus,“ ütles Alamäe.

Indrek Tarand leidis toona, et kui Alamäe ei palganud Kallast lobistamiseks, siis milleks ometi. „Indrek Tarand on muidugi spetsiifiline inimene, tema väiteid on keeruline kommenteerida,“ ütleb Alamäe. „Siim käis enne meiega kokkuleppele jõudmist läbi kõik võimalikud Euroopa institutsioonid, kelle käest ta pidi saama nõusoleku, heakskiidu või kinnituse selle kohta, et mingit jama ei ole. Kõik ütlesid, et on okei. Minu meelest kah.“

Alamäe leiab, et kui tahta teha suuri asju, on vaja suuri tegijaid. Näiteks Omaanis – kui on vaja läbi suruda olulist muudatust, siis on oluline vahe, kas seda läheb sealsele maksuameti juhile seletama tubli 30aastane analüütik või inimene, kes on 10 aastat maksuametit juhtinud. „See usutavus on hoopis teisel tasemel. Ühte vaatab klient nagu võrdset, teist nagu noort konsultanti,“ ütles ta.

Heatahtlik õppetund, mis ei paistnud sugugi siiras

2015. aastal plahvatas uudis: Nortal tegi maantee­ameti hankel rehepappi. Nimelt läks Nortal hankele kolme pakkumusega, peale emafirma Nortal ASi tegid pakkumuse ka tema Leedu ja Soome tütarfirma. Viimaste hinnapakkumus oli aga kõikide teiste omast kaks-kolm korda kõrgem. Sellega aeti hanke keskmine hind üles ning Nortal ASi pakkumus osutuski nii hanke esimeses kui ka teises osas täpsemalt keskmise hinna all olevaks. Samas olid nende hinnad ülejäänud pakkujate omadest kõrgemad.

Alguses ütles Nortal, et kõik on jokk, aga mingil hetkel astus sammu tagasi, taganes, ja Alamäe teatas, et kõik see oli sotsiaalne eksperiment.

„See hange oli algusest peale halvasti kokku pandud. Me läksime pointi tegema. Olime kohe alguses tellijale rääkinud, et see on vale, mida nad teevad. Tundsime, et meil on moraalne kohustus näidata, et asju saab teha teistmoodi. Tagantjärele vaadates – oleks võinud tegemata jätta, vaadates, kui palju vastu hambaid saime. Tol hetkel aga tundus hea mõte,“ räägib Alamäe.

„Minu südametunnistus on täiesti puhas,“ ütleb Alamäe. Tema sõnul oli see hange nii halvasti kokku pandud, et istus pärast tükk aega kohtus, kuna teised hankel osalenud vaidlustasid hanke.

Eesti ärielu prominentseim lahutus

Kui ülal kirjeldatud huvide konflikte Alamäe ise eitab, siis üht isiklikku ja tööalast kokkupõrget mitte. Priit Alamäe ja Taavi Kotka moodustasid Webmedia päevil praegu Nortali nime all tuntud ettevõttes Eesti ühe edukama äritandemi, millel läks pööraselt hästi. Kümme aastat koos töötanud äritandem purunes 2013. aastal. Seda on nimetatud Eesti ärielu prominentseimaks lahutuseks. Kotka lahkus ettevõttest, koos temaga veel umbes 70 inimest.

Eesti Ekspress pakkus välja oma teooria, mis võis juhtuda. „Aina tihedamini tõusis küsimus, kes teeb – reaalselt raha firmasse toob – ja kes lihtsalt lobiseb ja kulutab. Kotkat häiris, et Alamäe jäi välisprojektide otsa istuma, lotovõidust unistama ja raha põletama.“ Alamäe ütleb, et ei oska seda kuidagi kommenteerida. „Tegelikult ka. See on kellegi arvamus, ma ei tea, kelle arvamus see on, minu arvates on see jama,“ ütleb Alamäe.

Mis päriselt juhtus, ei räägi kumbki.

Kotka valib hoolega sõnu. Ta kirjeldab, et Priit on väga ambitsioonikas. „See on tema jõud, saavutada rohkem, tahta rohkem. Seeläbi vajadusel minnes läbi seinte või lõhkuda suhteid. Kuidas ma ütlen... Tihti tundus, et eesmärk pühitseb abinõu. Seetõttu on ta olnud ka väga edukas. Nui neljaks liigud oma eesmärgi poole ja saavutad selle. Ma arvan, et see on Priidu võtmeomadusi. See ei ole kiitus. See on fakt. Ongi erinevad juhid. On ka need juhid, kes pigem astuvad mingis olukorras sammu tagasi, jätavad seal mingi miljoni võtmata, sest on tähtsad ka mingid muud väärtused. See ei ole kindlasti ainult kiitus. See on ühelt poolt kindlasti tunnustav, aga see ei ole alati hea,“ ütles ta.

Alamäe ütleb, et tal ei ole Kotka kohta midagi halba öelda: tark, töökas, eesmärgipärane. „Me ei ole pikka aega rääkinud, aga ma usun, et need eesmärgid, mis ta on seadnud endale, need ta ka saavutab,“ ütleb Alamäe. Ta võrdleb kümme aastat kestnud ärisuhet abieluga, kus ikka vahel lähed karvupidi kokku ja siis on jälle parem aeg. „Inimesed aeg-ajalt kasvavad lahku, inimestel on erinev riskitaluvus, tekivad eri arvamused, kuidas peab organisatsiooni juhtima. See on täiesti okei. Ma ei näeks siin mingit tragöödiat,“ ütleb Alamäe.

Mõlema jutust jääb siiski kõlama, et nad on erinevad juhid, aga Alamäe sõnul ongi kõik juhid erinevad ja ei saa öelda, et üks oleks parem kui teine. „See, kes saab hakkama majandustõusu ajal, ei pruugi saada hakkama languse ajal, ja vastupidi,“ ütleb ta.

Alamäe: mina riigikokku ei lähe

Juba eelmisel suvel enne kohaliku omavalitsuse valimisi levisid jutud, et õhus on idee uuest erakonnast ja Priit Alamäe on üks neist, kes asja ajab.

Jaanuaris antud intervjuus Äripäevale ütles Alamäe, et poliitiline maastik Eestis on segi paisatud. „Mis saab järgmistel valimistel – jumal teab. Ma arvan, et üle Eesti räägitakse pühapäevaõhtuti saunalavadel väga palju, mis saab poliitikast, kes on uued liidrid, kas on ruumi mingiks uueks erakonnaks,“ ütles Alamäe.

Kas on siis ruumi või mitte, see on tema sõnul „rahvusliku tellimuse küsimus“. Poliitikaga rahulolematuid on alati, nüüd on küsimus selles, kas tekib kriitiline mass poliitikaväliseid inimesi, kes otsustavad, et nad tahavad midagi teha, rääkis Alamäe. Kas üks sellistest inimestest võiks olla Alamäe ise? „Mina ei lähe riigikokku kandideerima, kindlasti mitte. Mul on nii huvitav praegu Nortalit tehes,“ ütles ta.

„Sa küsid neid küsimusi, nagu ma tahan hullult uut erakonda luua. Minu huvi on see, et Eestis asjad juhtuksid, mul on vedru olnud läbi aegade sees, mis sunnib kirjutama arvamusartikleid, käima rääkimas poliitikutega teemadel, et miks me seda või toda ei tee. Ma näen, et riigis on teemad, mis ei liigu, aga mis peaksid liikuma. Mis iganes erakond võtab selle tõrviku ja jookseb, mina toetan kõiki, kes tahavad suuri muudatusi teha,“ ütles ta.

Alamäe astus sõprade kutsel Isamaaliitu 1997. aastal. Eelmise aasta suvel astus ta IRList välja – vaikselt, isegi ühtegi uudist ei tehtud. „Üks ajajärk sai ümber,“ ütles Alamäe Äripäevale jaanuaris.