Haigekassa juht Rain Laane ütles KPMG aastakonverentsil, et kõiki tervishoiu probleeme pole võimalik lahendada vaid suurte summade eraldamisega. Vaja on keskenduda haiguste ennetamisele, ja seal tulevad appi andmed.
- Endine Microsoft Eesti juht Rain Laane soovib haigekassat juhtides andmeid paremini kasutada. Foto: Raul Mee
Rain Laane tõi näiteks maapiirkondadesse arstide meelitamise väljakutse. Kui ühes asulas oli kolm perearsti ja üks neist pensionile läks, asuti tema asemele uut arsti otsima. Kuna keegi ei tulnud, asuti palganumbrit järjest tõstma, kuni see jõudis Soome arsti palgatasemeni.
Endiselt ei tulnud keegi. Hoopis kaks olemasolevat perearsti tahtsid oma nimekirjast loobuda ja kandideerida sellele kolmandale kohale. „See näitab seda, et sa ei saa lõpmatuseni tervishoidu osta, kui sul arsti ei ole. Järjekordasid ei saa sa ka ära kaotada, sest kui sul on superhea arst, on tal endiselt päevas piiratud arv tunde. Ja inimesed on nõus mõnel puhul ootama 3-6 kuud selle asemel, et minna naaberlinna ja saada homme.“
Laane märkis, et tervishoiu üks rahakasutusvõimalusi on muudkui ravida ja ravida ning kõik läheb kallimaks: arsti palk tõuseb, teenusehinnad tõusevad. Ta lisas, et kuna keskmine eluiga pikeneb, tarbime me ka rohkem tervishoiuteenuseid. „Üks nipp, kuidas ellu jääda, on propageerida tervislikku käitumist,“ sõnas ta.
Tema arvates võiks seega rääkida haigekassa asemel hoopis tervisekassast. Tema sõnul on pool teed selleks enne teda juba käidud.
„Haigekassa seaduses on kirjas, et inglise keeles on haigekassa meil Health Insurance Fund. Seal on sees sõna tervis. Nüüd on vaja see ka eesti keelde saada, aga seal on paar tingimust. Ei saa lihtsalt vahetada sõna „haige“ „tervise“ vastu. Lisaks sellele tuleb seadus ringi teha ja seda saab teha riigikogu. Seda saab teha siis, kui me oleme valmis, kui me oleme päriselt ka muutunud.“
Andmed käiku
Laane ütles, et 25 aastat toiminud solidaarsel ravikindlustussüsteemil on palju plusse, aga ka miinuseid. „Minu jaoks kõige suurem miinus ongi selles, et tänane süsteem ei tee kuidagi vahet neil, kes oma tervist hoiavad ja neil, kes seda ei tee,“ rääkis ta ja lisas, et ta tahaks premeerida neid, kelle tervisekäitumine on parem ja kes külastavad regulaarselt perearsti.
Ta tõi näiteks rinnavähi sõeluuringud. „Asi, mida me täna juurutame, on see, et panna ilus plakat ja umbes pooled naised tulevad. Mis oleks, kui te saate teile sobivast kanalist – on see siis SMS, Facebook – pakkumise, et hoidke oma tervist ja saage kindlustunne järgmiseks kaheks aastaks: meil on pakkuda teile ajad kliinikus, kus te armastate käia,“ rääkis Laane, mida saaks andmeid kasutades teha.
Nii saaks tema arvates teha arsti juures kontrollis käimised lihtsaks ja mõnusaks. „See tunne on hästi oluline - et ma ei lähe sinna mitte hirmuga, vaid veendumaks, et minuga on kõik hästi.“
Harjub avaliku sektoriga
Praegu on haigekassas lõppemas neljanda juhatuse liikme konkurss. Laane andmete kasutamise nägemuse põhjal otsitakse just digiteenuste juhti.
Pikalt erasektoris töötanud Laane ütles, et avalikku sektorisse tööle minnes üllatas teda, kui kaua asjad aega võtavad. Kui ta tahtis uues ametis muudatusi ellu viia, soovis ta panna tähtajaks 1. jaanuari. Tema pidas silmas 2018. aasta 1. jaanuari, aga kolleegid rääkisid aastatest 2019, 2020 ja sealt edasi. 1. oktoobriks saavad nad tema soovitud muudatuse siiski tehtud. „Lähebki lihtsa asja muutmiseks üks aasta.“
Seotud lood
Haigekassa neljandaks juhatuse liikmeks ja digiteenuste juhiks valiti Karl H. Peterson. Ta on Eestis ja Baltikumis arendanud IT valdkonda üle 21 aasta, juhtides Danske Bankis arendusi, infoturvet ning innovatsiooniprojekte.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.