Rumeenia väärtusetutesse põllumaadesse investeerinud investor ei mõista, miks investeeringuid juhtinud Swedbank väidab, et neil ei ole asjassepuutuvaid dokumente alles.
- Hans H. Luik Foto: Andras Kralla
Eile rahuldas riigikohus Swedbanki kassatsioonkaebuse ja saatis ringkonnakohtusse tagasi vaidluse, mis puudutab Swedbanki kaudu Rumeenia põllumaadesse investeeritud miljonite eurode kadumist. See tähendab, et aastaid kestnud kohtuskäik ei pruugi veel nii pea lõppeda, sest kui ringkonnakohus teeb uue otsuse, saavad mõlemad osapooled selle uuesti vaidlustada.
Rumeenia investeeringud kaotanud meediaärimees ja investor Hans H. Luik ütles, et on imestunud, kuidas Swedbank tirib omaenda kliente, kes on niigi nende investeeringus suuri summasid kaotanud, mööda kohtuid. „Kordaksin panga hooletuse tõttu Rumeenias raha kaotanud Hansapanga asutaja Toomas Sildmäe sõnu: "Ma ei tunne Swedbanki enam ära",“ ütles Luik. „Kui jama on majas, peaks ikkagi inimlikult suhtlema ja selgitama. Ikka juhtub,“ lisas ta.
Luik rõhutas, et tema ise küll investeeris Rumeeniasse, aga mitte Swedbanki kaudu, kuid mitmed tema head tuttavad seda tegid.
Eriti tekitabki Luiges küsimusi Swedbanki hooletu käitumine dokumentidega – pank on kohtus väitnud, et neil ei ole säilinud ühtegi investeerimise aluseks olnud dokumenti. Kohtulahendis on kirjutatud, et panga väitel ei ole neil alles 2006. aasta dokumente investeeringute vähendamise kokkuleppe sõlmimise ning Kristel Meose ja Tõnis Nõmmiku NHRE nõukokku määramise otsuste kohta. Samuti pole Swedbankil alles dokumente otsuste ja analüüside kohta, mis olid aluseks võlakirjade omandamisele ja mis olid aluseks võlakirjade lunastustähtaja pikendamise poolt hääletamisele.
Swedbanki esindaja, Derlingu vandeadvokaadi Erki Kergandbergi sõnul oli riigikohtu eilne otsus neile positiivne ja ta usub, et ka kohus on seisukohal, et tegelikult on investorite nõuded aegunud ja millegi üle pole enam tegelikult vaielda.
Temaga ei nõustunud vastaspoole esindaja, Maria Mägi advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Kukk, kes rõhutas, et riigikohus ei rahuldanud Swedbanki nõuet kogu juhtum aegunuks tunnistada, mis tähendab, et sisulised vaidlused kohtus jätkuvad.
Luik küsib, kas Swedbankil poleks lihtsam oma klientide ees vabandada, et pank sattus hooletusest kehva investeerimisnõu müüma. „Kogu see aegumise jutt on püüe 200 inimesele tekitatud finantskatastroof kuidagi vaiba alla pühkida,“ ütles Luik ja lisas, et tal on hea meel, et riigikohus ei kinnitanud eilse kohtulahendiga nõude aegumist.
Swedbank teatas, et kuna kaasuse arutelu jätkub kohtus, ei soovi nad sellega seotud üksikasju kommenteerida.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.