Välisinvestorid pole rahul Eesti maksusüsteemi ja konkurentsiga

Saksa-Balti Kaubanduskoja korraldatud konjunktuuruuringus seati paremusjärjestusse kokku 21 riiki. Küsitluses osales rohkem kui 184 ettevõtet Eestist, Lätist, Leedust ning 1698 ettevõtet 16st Kesk- ja Ida-Euroopa riigist. Tulemused on kõnekad: 88% küsitletud ettevõtetest investeeriks ka sel aastal Eestisse, samas ei ole 63% rahul meie maksureformiga. Eestlased ise leiavad, et meie investeerimiskeskkond on parim võimalikest.

Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti büroo juht Tarmo Mutso ütles, et Saksamaad huvitab eriti meie e-riik ja avaliku sektori reformimisel võetakse Eestit eeskujuna. Meil on hea maine, samas reaalseid lahendusi rakendama hakata on keeruline ja küsimus jääb, kuivõrd meie IT valdkond saab Saksamaale laieneda.

Investorid ei pääse löögile

Uuringust jäi kõlama, et Eesti peab pöörama suuremat tähelepanu tootlikkusele ja kvalifitseeritud tööjõule ning parem saaks olla maksusüsteem.

Kuna meie turg on väike ja sisetarbimise poolest konkurentsitihe, peab siia tootmisettevõtte loomiseks väga spetsiifiline põhjus olema. „Madalast bürokraatiatasemest ja tehnoloogilisest suutlikkusest hoolimata on Eestis müümine keeruline,“ osundas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ühele kortsule meie muidu kenas näolapis.

EASi Välisinvesteeringute Keskuse direktor Allan Selirand tõi eeskujuks Saksamaa enda, kus siseriiklike investeeringute pärast konkureerib iga regioon. Riigis on 25 välisinvesteeringute keskust, igal regioonil oma lisakeskused. „Seal tuleb eristuda. Peame eeskuju võtma ja tegema märksa rohkem kui siiani,“ motiveeris Selirand.

Välisinvesteeringute meelitamiseks peaks Seliranna soovitusel püüdlema kompleksse Industry 4.0 mugandamisele. Tootmistehnoloogia ei saa jääda vaid ühe või teise ettevõtte tasemele, vaid peab saama väljakutseks komplekstehastele. „Saksamaal on selleks kõrge valmidus. Meie välisinvesteeringud peavad siia rohkem komplekse mugandama,“ leidis Selirand.

Maksusüsteem peletab välisettevõtjat

Eesti maksusüsteem ei ole sakslaste jaoks teab mis ligitõmbav. Estonian Celli finantsdirektor Siiri Lahe tõi esile energiamaksud.

"Oleme energiaintensiivne tööstus – maksame ainuüksi 4-6 miljonit eurot aastas energia eest rohkem kui maksavad sarnased tehased meie konkurentriikides mujal Euroopas. Elektri aktsiisi alandamine oleks esimene samm konkurentsivõime tõstmisel,“ tõi Lahe näite.

Samas märkis ta, et suures plaanis pole Eesti investeerimiskeskkonnal viga midagi, selle kinnituseks vihjas Lahe Estonian Celli taskus olevale rohkem kui 17 miljonilisele investeerimispaketile.  Investori luba see ellu viia on olemas koheselt, kui elektriaktsiisi alandamise kohta seadusemuudatus vastu võetakse.

Selirand ütles, et liigne maksudega mängimine on tüütu isegi juhul, kui muudatustel on investoritele positiivne mõju. „Küsimus on, kuidas neid kommunikeeritakse. Pidevad muutused muudavad süsteemi raskemini hoomatavaks,“ põhjendas Selirand.

Tuleb tööjõud, tulevad ka investeeringud

„Pole mõtet ehitada kasvuhoonet kuule, kui seal pole vett. Samamoodi pole mõttekas ehitada Eestisse tehast, kui sinna pole tööle panna kedagi, kes mõistaks riistvaraga ümber käia,“ ütles Selirand. Kvalifitseeritud tööjõu nappus on üks peamistest põhjustest, mis tekitab investorites kõhklusi Eestis kanda kinnitada.

Üldine seisukoht oli, et kogu tootmine peaks liikuma suurema automatiseerituse poole.