Brüssel leidis Eestist kaks suuremat probleemi

Liikmesriikide majanduspoliitika hindamise käigus andis Euroopa Komisjon Eestile selleks aastaks kaks soovitust: hoida tuleva aasta valitsussektori kulutuste kasv allpool 4,1 protsenti ja parandada struktuurset positsiooni vähemalt 0,6 protsendipunkti võrra SKP suhtes. 

Teiseks ütles Komisjon, et parandada tuleb teadus- ja arendustegevust ja luua täiendavaid stiimuleid, et laiendada innovatsioonibaasi ja muuta teadustegevus atraktiivseks rohkematele ettevõtetele.

Praegu on Komisjon seisukohal, et Eesti strukturaalne eelarvetasakaal jääb tänavu 0,8 protsendiga SKPst miinusse ning tuleval aastal kahaneb see 0,4 protsendile SKPst. Järelikult tähendab ootus, et paranemine 0,4 protsendipunktilt 0,6 protsendipunktile, et Eesti peaks oma eelarveplaane kärpima.

Erasektori arendustegevuses vajakajäämisi

Teadus- ja arendustegevus on üks probleem, miks Eestis on olnud madal tootlikkuse kasv ning Komisjon tõi välja, et Eestis ettevõtted investeerisid 2016. aastal teadus-ja arendustegevusse ainult 0,7% SKP-st, samas kui Euroopa Liidus oli see näitaja keskmiselt 1,3% SKP-st. Ainult 0,5% Eesti ettevõtetest tegelesid teadustegevusega 2016. aastal.

Höövelsoni sõnul võib siin olla ka statistilisi probleeme, lisaks teadus- ja arendustegevuse soosimisele võiks mõelda, kas aruandluskoormus ei ole sektoris liiga suur. "Võib-olla tõesti mõni ettevõtja lihtsalt tahab talle osaks langevat bürokraatiat vähendada ning ei teegi linnukest kasti selles aruandes, et vältida lisaaruandlust," märkis ta.

Teiste riikide praktika erasektori arendustegevuse õhutamiseks on sageli olnud maksusoodustuste pakkumine, kuid Höövelson möönis, et Eesti ettevõtete tulumaksuregulatsiooni arvestades peaks Eesti maksukeskkond olema juba praegu väga soodne, seega jääb üle vaid otsida täiendavaid meetmeid.

Sotsiaalkulutused Euroopast kaks korda väiksemad

Põhjalikult keskendus Euroopa Komisjon Eesti suurele majanduslikule ebavõrdsusele. "Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 16 protsenti SKPst, mis jääb alla Euroopa keskmisele, milleks on 28 protsenti SKPst. Sotsiaalsete siirete mõju vaesuse vähendamisele on paranemas, kuid siiski nõrk. Vaesusrisk on Eestis väga suur, eriti puuetega inimestel, töötutel ja vanematel inimestel, eriti kui viimased elavad üksi," seisab Komisjoni soovitustes.

Höövelsoni sõnul on probleeme ebavõrdsusega kahelt poolt, esiteks tõusevad palgad järjest kiiremini ja palka saava ühiskonnaliikme sissetulekud lähevad kiirelt eest nendega võrreldes, kes saavad suurema osa oma sissetulekust pensioni või sotsiaaltoetuste kaudu. Teiseks jääb küsimus, kui efektiivsed on tehtud kulutused ja kui suured need kulutused üldse on.

"Kui rääkida vaesusest, siis vaesusrisk on sotsiaaltoetusi saavate inimeste seas suurem, siin tulevad mängu Eesti kulutused sotsiaalkaitsele, mis on muust Euroopast märgatavalt väiksemad," ütles Höövelson.

Sooline palgalõhe on 25,3 protsendi tasemel endiselt Euroopa kõrgeim, kuigi seda võiksid pisut leevendada muudatused vanemapalga süsteemis. Ka on palkade läbipaistvus on väga madal ja muudatused ootavad ees ainult avalikku sektorit, märgib Komisjon.

Kevadises riigipõhises raportis on Euroopa Komisjon ära toonud veel kaks asjaolu: maksukoormus Eestis on väiksem kui Euroopa üldiselt (35% võrreldes keskmise 40%) ning vähe on kasutusel kinnisvara või üldse varamakse. Arvestades, et küsimuse all on väikesed sotsiaalkulutused ja rõhutatakse vajadust hoida eelarve tasakaalus, siis võib hõlpsasti tekkida mulje, et ainus viis Eestil sellest olukorrast välja tulla, oleks maksude tõstmine.

"Maksupoliitika on liikmesriikide pädevuses, selles Euroopa Komisjon soovitusi anda ei saa. Nii et tuleb leida meetmeid, kuidas sektoriaalsete meetmete efektiivsust kasvatada ilma, et satuks ohtu eelarvetasakaal," ütles Höövelson.