Eksperdid ennustavad: millal tuleb majanduskriis?

The Wall Street Journali küsitletud majandusanalüütikutest 59% prognoosis, et suure tõenäosusega algab järgmine majanduslangus USAs 2020. aasta lõpus. 22% küsitletud majandusteadlastest arvas, et majanduslanguseni on kolm aastat aega, väiksem osa ennustas majanduslanguse alguseks aastat 2022. Äripäev küsis, mida arvavad sellisest prognoosist siinsed ettevõtjad, analüütikud ja investorid.

Bigbank ASi nõukogu esimees Parvel Pruunsild pakkus järgmise majanduskriisi alguseks 2020. või 2021. aastat. „Kriisi tunneb tavaliselt ära sellest, et rahapakkumine hakkab vähenema, eriti nii-öelda rumala raha pakkumine,“ ütles ta ja lisas, et praegu seda veel näha ei ole. 

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees ja investor Toomas Kivimägi tunnistas, et on juba asunud oma investeeringuid hajutama. „Seda nii geograafilises plaanis kui ka varaliike silmas pidades,“ ütles ta. „Nüüd on küll aeg võtta õppust investor Toomaselt ehk vahetada osa aktsiaid raha vastu.“

Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare ütles, et lähemad paar aastat on veel ilusad. "Inimesed ootavad praegu kriisi, aga üldiselt tuleb see siis, kui seda ei oodata,“ ütles ta. „Kindlasti on optimistlik arvata, et seda viie aasta lõikes ei tule, samas on raske ennustada, millal see täpselt juhtub,“ arvas Saare.

Küll aga on meie majandus maailmamajandusega niivõrd seotud, et mujal puhkev kriis jõuaks kiiresti ka siia. „Kui kriis peakski näiteks USAs või Euroopas suurema pauguga saabuma, siis ega meil üle kuu või paari lootust ei ole,“ rääkis Saare. 

Saare sõnul tunneb kriisi ära selle järgi, kui ettevõtted kaotavad kindlustunde. „Hakatakse vähem ostma, mis paistab välja näiteks börsiettevõtete müügitulemustes ja kinnisvaraturu aeglustumises,“ ütles ta.

 

Keda lööb kriis kõige valusamalt?

Kivimägi hinnangul saab majanduslanguse korral kõige enam pihta ehitussektor. „Juba täna on sektoris tugevaid buumi märke ja ehitusturg on ülimalt agressiivne, mahud suured ja kasumimarginaalid suhteliselt madalad,“ rääkis ta. „Ka pangad annavad kinnisvaraarendustele oluliselt ettevaatlikumalt laenu.“

Kivimägi nentis, et Eesti on vaid väike osa maailmamajandusest ja meie majanduskasv tugineb ennekõike ekspordil. „Sisetarbimine majanduskasvu allikana pole jätkusuutlik – seega pole vaja ka kahelda, et majanduslangus maailmas mõjutab kindlasti ka meid,“ nentis ta. Niisiis peavad ettevaatlikud olema eksportivad ettevõtted. „Kuna majanduslanguslanguse korral nõudlus väheneb, siis kindlasti on kaotajad ka tänased võitjad – suuremad eksportöörid,“ märkis ta. Vähem peavad muretsema sektorid, mis on seotud inimese põhivajadustega, nagu söök ja jook.

Ka Pruunsild märkis, et kui maailmamajanduses kriis algab, mõjutab see meid esimesena meie põhiliste ekspordipartnerite kaudu. "Ja see on määramatu jõud. Ilmselt läheb just siis eksportijatel keeruliseks,“ arvas Pruunsild. Ta soovitas, et kunagi ei tohiks üle investeerida.

Kivimägi märkis, et ei pea end ettevõtjate nõuandjaks, aga soovitas uusi investeeringuid tehes kolm korda rohkem kaaluda kui viis aastat tagasi. Ettevõtteid ohustavad tema sõnul veel tööjõupuudus ja sellega kaasnev tööjõu hinna kasv.

 

Valitsus peaks kriisiks valmistuma

Et kriisiks valmis olla, tuleb praegu koguda reserve ning mitte võtta laenu. „Eriti tahan seda meelde tuletada tänastele valitsejatele,“ märkis Kivimägi. „Maksud laekuvad praegu ülihästi ning Euroopa raha kasutamine on kõrgpunktis, majanduskasv väga hea. Mina ei tormaks nendes tingimustes laenu võtma, et ennast veelgi võimekamana näidata,“ ütles ta.

Sama meelt oli riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd: kriisiks peaks valmis olema eelkõige valitsus. „Eelmisest kriisist väljumiseks saime kasutada kriisieelsetel aastatel kogutud reserve. Praegu me aga ei kasuta soodsat konjunktuuri selleks, et puhvrit luua,“ ütles ta. 

Sõerd nentis, et kui majanduslangus peaks tõesti algama aastal 2020, langeb see kokku ajaga, mil Eesti saab Euroopa Liidu eelarvest senisest vähem raha. Selle rahaga tehakse aga pool siinsetest avaliku sektori investeeringutest. „Kui siis juhtub, et maksutulu samuti väheneb, kannatavad riigi investeeringud ja selle tulemusel ehitussektor, aga ka muud majandusharud,“ leidis Sõerd. „Praegune valitsus toimetab aga nii, nagu kestaks igavesti olukord, kus maksutulud kasvavad 6-7 protsenti aastas.“

Kuidas investeerimisportfell kriisiks valmis sättida?

Ka isiklikus plaanis tuleb Sõerdi hinnangul puhvreid luua ja ülemääraste riskide võtmisest hoiduda. „Ise ma pole julgenud aktsiatesse väga investeerida, viimati vist sai ostetud IPOst LHV aktsiaid. Viimane ost olid hoopis võlakirjad."

Enne kriisi tuleks Saare sõnul investeerimisportfell üle vaadata: kas seal on varad, mida on mõistlik hoida ka majanduslanguse ajal? Kui portfellis pole aktsiad, mida on mõistlik seal hoida ka hinnasildiga miinus 50 protsenti, tuleks portfelli korrigeerida, õpetas ta. Lisaks soovitas ta praegu raha kõrvale panna puhuks, kui hinnad kukuvad ja tekib võimalus odavalt osta.

Pruunsild aga leidis, et kriisiplaani pole vaja. Kriis on tema sõnul nagu äikesetorm, mis ühel hetkel lihtsalt tuleb. „Kriisis käitun vastavalt olukorrale, sest iga kriis on teistest erinev,“ sõnas Pruunsild. Midagi pikalt ette plaanida pole tema sõnul oluline. „Tuleb säilitada rahu,“ ütles ta.

Mida peab ettevõtja tegema, et kriisiks valmis olla?

Peeter Luikmel Eesti Panga ökonomist

"Oleks naiivne väita, et eelmine finantskriis jääb ajaloo viimaseks, sama naiivne on prognoosida aastase täpsusega järgmist kriisi. Majanduse areng on tsükliline ning iga langusfaas ei pruugi lõppeda kriisiga.

Pikka aega väga madalad intressid põhjustavad sageli ülemäärast varade hinnakasvu. Samuti on oht, et kõrge võlakoormusega riigid satuvad liigselt sõltuvusse rekordmadalatest intressidest. Kui tekib vajadus intresse tõsta, võib see kaasa tuua probleeme kõrge võlakoormusega riikides. On oht, et kaua madalal püsivate intresside uimas võivad nii riigid kui ettevõtted zombiestuda. Madalad intresskulud võivad nii ettevõtetel kui ka valitsustel vähendada motivatsiooni viia ellu muudatusi, mis normaalsete intresside taseme juures oleksid möödapääsmatud.  

Et kriisiks valmis olla, peaksid Eesti ettevõtjad ärimudeli üle vaatama. Testige, kas kõrgenenud tööjõukulude järel suudate hakkama saada ka normaliseeruvate intressimäärade tingimustes. Vajadusel kasutage veel mõnda aega soodsana püsivaid intresse selleks, et teha ärimudelit elujõulisemaks muutvaid investeeringuid.

Tavaliselt algavad ekspordituludest sõltuva riigi mured ekspordi vähenemisest. Intresside järsk tõus võib kaasa tuua ka korrektsiooni sektorites, mis soodsa intressikeskkonna mõjud jõudsalt arenesid. Tavapärased kriisiohvrid on seetõttu finants- ja kinnisvaraturg."