Eesti elanikud koguvad üha enam pensioni tarbeks ning alternatiivid nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks.
- Pensioni kogujad ei huvitu oma pensioni suurusest. Foto: PantherMedia/Scanpix
Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuringust selgub, et kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsendipunkti võrra ning pensioniks kogub 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal 32%; 2016. aastal 27%; 2015. aastal 25%).
Lisaks plaanib 32% vastanutest tulevikus veel lisaks koguma hakata. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub iga kuu üle 100 euro. Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.
Samas tunnistas 83% uuringus osalenutest, et ei tunne huvi oma pensioni suuruse vastu. „Paljudel ei pruugi olla arusaama, et kogudes vaid II sambasse, ei saa unistada majanduslikult lahedast äraelamisest,“ ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Alla kolmandiku Eesti inimestest usub, et riik suudab neile tagada elamisväärse pensioni, 55% vastanutest usub, et saab ise pensioni kindlustamisega hakkama.
Leedus on keskmine pension praegu 236 eurot, Lätis 256 ja Eestis 313 eurot.
Eestis moodustavad pensionärid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on see näit 40% (Lätis praegu 28%, tulevikus 43%; Leedus vastavalt 27% ja 42%).
Kolme Balti riiki hõlmavale SEB pensionivalmiduse uuringule vastas tänavu 1500 inimest, Eestis võttis uuringust osa 500 inimest.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.