Tallinna võiksid tulla tasulised erateed

Rüütelmaa ütles, et paljudes maailma suurlinnades on teed laiuse asemel ehitatud kõrgusesse, sest linnaruum on piiratud. Viimase aastaga on Tallinna liiklusesse lisandunud sõidukeid 5%, kolme aastaga 15% ja me kõik tunnetame seda liikluskoormust, põhjendas ta mitmetasandiliste teede vajadust.

Ta nimetas näitena Singapuri, kus autojuhil on võimalik valida kahe hinnaga tee vahel. Ühel neist kehtib börsihind, mis sõltub liiklustiheduses. Automaatne süsteem saadab vastavalt autojuhi valikule kuu lõpus arve, ütles Rüütelmaa. Tema sõnul on praegu tegemist ainult ideega, arvutusi ja muid plaane tehtud ei ole, aga ideed on kaalutud ning sellel on jumet. „Tõenäoliselt peaks kaasama erainvestori,“ arvas Rüütelmaa.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimise planeerinud K-Projekt ASi omanik ja juht Rein Annusver arvas, et idee kahetasandilisest teest on teostatav. „Ma arvan, et väga mõistlik on viia osa liiklusest teisele korrusele, eelkõige just transiitliiklus,“ rääkis ta. 

Kas selline tee on liiklejale tasuta või tasuline, sõltub sellest, kes on tee ehitanud ehk selle jaoks raha andnud. Annusver arutles, et võib-olla tuleks praegu teha tasuliseks näiteks Tallinna kesklinna läbimine. "Saadud raha võiks investeerida teede kahetasandiliseks ehitamiseks, sel juhul ei oleks vaja erainvestoreid kaasata,“ arutles ta. Kui aga erainvestor tahab teha tasulise tee, on temal vaja välja mõelda, kuidas ta raha tagasi teenib, märkis Annusver.

Leevendus mitmele teelõigule

Rüütelmaa peab teise tasandi rajamist kõige tõenäolisemaks koormatud teelõikudel, näiteks Järvevana ja Haabersti suunal. Tema sõnul tooks see leevendust esimesele tasandile, mis jääks tasuta.

Annusveri sõnul ei tule rekonstrueerimise lõppfaasis olevas Haabersti liiklussõlmes lähiajal probleeme, küll aga avalduvad probleemid mujal, kus rekonstrueerimata tänavad ei võta liiklusvoolu vastu. "Kui Haabersti liiklussõlmes autod seisavad, siis sellepärast, et neil ei ole kuhugi edasi minna,“ kirjeldas ta. 

Annusveri sõnul võiks eri tasapinnaseliseks ehitada näiteks Tammsaare tee, kuid Tallinna linnas on neid kohti kindlasti veel. „Küsimus on selles, kui palju oleks sõidukijuht valmis selle eest maksma, et punktist A punkti B ilma ummikuteta kiiresti kohale jõuda,“ ütles ta.

Võtab aega

Amserv Grupi omanik Raivo Kütt, kes praegu koos Raivo Heinaga veab ka Saarema silla ehitamise projekti, arvas, et idee kahetasandilistest teedest Tallinnas on väga teoreetiline ning sellega soovitakse põhiprobleemidelt tähelepanu eemale juhtida. „Vaadates Tallinna teeremonti, siis on raskusi 100-meetriliste teelõikude rekonstrueerimisega, rääkimata siis kahetasandiliste teede ehitamisest,“ sõnas Kütt.

Samas ütles Kütt, et kui oleks päriselt võimalik valida tee, mida mööda saaks kiiremini kohale, oleks ta nõus selle kasutamise eest maksma. „Aga ma ei usu sellesse, kui vaadata suuri teedeehituse objekte Tallinnas, kus päevade kaupa ei toimu mingit tegevust,“ ütles ta.

Sarnaseid variante maailma linnades, kus üks lõik on tasuline ja teine mitte, ei ole Kütt kohanud. „Rohkem kasutatakse sellist loogikat maanteedel, et kiirtee on tasuline ja tasuta on võimalik sõita mööda aeglasemat teed,“ sõnas Kütt. „Kui suudetaks näiteks Piritalt läbi kesklinna teisel tasapinnal tee rajada, siis selle vastu oleks huvi. Aga see pole realistlik,“ arvas Kütt.