Enefit Greeni börsidebüüdist pole kippu ega kõppu

“Valitsus on koalitsioonileppes kokku leppinud Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Greeni vähemusosaluse Tallinna börsile viimise. Lõplikku otsust börsile viimise osas valitsus teinud ei ole. Kindlasti teavitame avalikkust Enefit Greeni aktsiate börsil noteerimise kohta siis, kui asi jõuab nii kaugele,” jäi energiafirma meediasuhete juht Kaarel Kuusk neljapäeval napisõnaliseks.

Ettevalmistused käivad edasi

Eelmisel kevadel teatasid riikliku energiafirma juhid, et Enefit Greeni 49% aktsiate börsile viimise nimel tehakse kõvasti tööd ning täpsem ettepanek ajakava ja plaanide suhtes pidi antama juba suve hakul. Vahepealsesse aega jäävad aga kohtuvaidlused seoses Tootsi tuulepargi enampakkumisega ja lähinädalatel levima hakanud info, et firma ostab poole miljardi euro eest Baltikumi suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ASi.

Rahandusministeeriumist, mille haldusalasse Eesti Energia kuulub, kinnitati täna, et ettevalmistused börsileminekuks küll käivad, aga täpsemat infot aja või detailide kohta anda ei saa. Mille taha asi on toppama jäänud, ei tahetud ministeeriumist samuti öelda. “Valitsus. saab lõpliku otsuse börsile viimise kohta teha siis, kui ettevalmistused on jõudnud lõppstaadiumi,” märkis rahandusministeeriumi peaspetsialist Kristina Haavala. Riigi poolt on roheline tee selleks aga antud, sest märtsis kiitis riigikogu heaks ka valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse, mis on otseselt seotud ASi Tallinna Sadam ja ASi Enefit Green aktsiate börsil noteerimise ettevalmistamisega.

Tootsi tuulepargid ja IPO tihedalt seotud

Seda, et ilma Tootsi tuulepargita oleks Enefit Taastuvenergia aktsiate avalik esmapakkumine (IPO) lahja, on öelnud nii Eesti Energia juhtkond kui ka spetsialistid. Tegemist on alaga, kuhu oleks võimalik püstitada koguni 52 kaasaegset tuulikut, mis kataks Pärnumaa-suuruse piirkonna energiavajaduse.  

Energiafirma juht Hando Sutter tunnistas veel tänavu veebruaris, et Tootsi tuulepargi tulevik ja börsileminek on omavahel seotud. Varem oli ta intervjuus Reutersile öelnud, et börsidebüüdist võiks teenida kuni 500 miljonit eurot. Kui aga nii suures mahus kohe lisakapitali vaja ei ole, ei oma Sutteri sõnul ka IPO nii suurt tähtsust.

Sama kinnitas ka Kuusk: “Kapitali on põhjust kaasata näiteks siis, kui on mingi konkreetne projekt või projektid vastavasse faasi jõudnud ning arenduste elluviimiseks on raha reaalselt vaja.”

Sutter on aga palju kordi rõhutanud, et Eesti Energial on alternatiivseid plaane, mida ellu viia juhul, kui Tootsi tuulepark peaks ära jääma. Kas nende plaanide hulka kuulus ka Baltikumi suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ära ostmine, pole teada, aga erinevate allikate väitel peaks poole miljardi euroni küündiv tehing juba lähiajal avalikuks saama.

Nelja Energia annaks IPO-le puuduva sisu

Tehing sobiks hästi kokku ka Enefit Greeni strateegiaga. Nimelt teatas taastuvenergia firma mullu novembris, et plaanib kasvu välisturgudele ning seetõttu võeti kasutusele ka inglisekeelne ettevõtte nimi. Esialgu öeldi välja, et sihitakse kõiki Läänemere äärseid riike, kus asuvad firma praegused energiamüügiturud. Mai alguses ütles ettevõtte juht Aavo Kärmas Äripäevale, et on kursis Poola valitsuse meelemuutusega tuuleenergia suhtes ja ettevõte on Poolas huvitatud investeerimisvõimalustest nii päikese- kui ka tuuleenergiasse. Nelja Energial on aga Baltikumis juba olemas 17 tuuleparki.

Redgate Capitali juhtivpartner Aare Tammemäe ütles hiljuti Äripäevale, et Nelja Energia annaks igal juhul Eesti Energiale tugevama loo, mida oma taastuvenergia osa börsile viimisel investoritele esitleda ja millega edasist kasvuallikat näidata. Tema sõnul on ilmselge, et ettevõte tahab saada suurimaks tegijaks Baltikumi taastuvenergia turul.

Enefit Green AS

Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõte. Toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest:

Tuuleenergia: Neli tuuleparki koguvõimsusega 111 megavatti: Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu. Kokku 44 tuulikut, mis toodavad aastas umbes 210 gigavatt-tundi elektrit.Jäätmeenergia: Iru jäätmepõletuselektrijaam toodab aastas kuni 310 gigavatt-tundi soojust ja kuni 134 gigavatt-tundi elektritBiomass: elektri ja soojuse tootmine Paide elektrijaamas ja Lätis, Valka elektrijaamas. Kaks elektrijaama tootsid mullu kokku 21 gigavatt-tundi elektrit ja 81 gigavatt-tundi soojust.Päikeseenergia: esimene päikeseelektrijaam Järvamaal Estonia piimafarmi katusel alustas tööd 2017. aasta lõpus. Ehitamisel ka Tartu külje all Luunjas päikesejaam, jne.Hüdroenergia: Keila-Joa hüdroelektrijaam, mille võimsus on 365 kW.