Prantsuse peaministril Emmanuel Macronil tuleb kodus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika pärast veel korralikult põllumeestega sõdida, kirjutab Financial Times.
- Prantsuse põllumehed traditsioonilise kirsikoormaga Totali tehase väravates Foto: Reuters/Scanpix
Prantsusmaa on suurim ELi ühisest põllumajanduspoliitikast kasu saaja ning sealne põllumajandussektor on töötajate arvult väike, kuid lobby'lt raevukas. Järgmisel eelarveperioodil oodatav põllumajanduspoliitika kärpimine tõotab suhted valitsuse ja sektori vahel nugade peale ajada.
Äsja lobby juhi koha üle võtnud Christiane Lambert on juba suutnud avalikkusele luua peaministrist mulje kui eluvõõrast linlasest. „Tal on palju toredaid ideid Euroopast, migratsioonist, kaitsepoliitikast ja haridusest, kõik väga ilus, aga väheneva eelarve juures raske ellu viia,“ heitis Lambert peaministrile ette, et viimane ei tea, kui suurt rolli mängivad EL ja toetused Prantsusmaa põllumajanduses.
Praeguste plaanide järgi väheneksid Prantsusmaale antavad põllumajandustoetused 5 miljardi euro võrra ehk 714 miljoni euro võrra aastas. Põllumehed kahtlustavad, et Macron ei seisa piisavalt innukalt nende huvide eest ning lisaks pooldab kaubandusleppeid näiteks Lõuna-Ameerika majandusbloki Mercosuriga. Ka süüdistab Lambert Saksamaad ja Merkelit sotsiaalse dumpingu läbiviimises ning imporditud odavale tööjõule tuginemises.
Palmiõli ajas põllumehed tänavatele
Reuters kirjutab, et Prantsuse põllumehed blokeerivad alates pühapäevast sissepääse riigi naftarafineerimistehastesse. Prantsuse põllumajandusministri poolt juba illegaalseteks nimetatud blokaadide põhjus on seadusemuudatuses, millega lubati naftakontsernil Total kasutada biokütuse tehases toorainena imporditud palmiõli. Põllumajandusminister Stephane Travert ütles, et valitsus oma otsusest ei tagane.
„Blokaadid ei saa pakkuda lahendust nendele küsimustele, mida me peame arutama. See blokeerimine on illegaalne,“ ütles Travert raadiouudistele.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.