Pangad panid petturite vastu pead kokku

Möödunud nädalal lahkas Äripäev SEPA maksesüsteemile üleminekuga kaasnenud riske ja juba toime pandud kuritegusid. SEPA ehk Euroopa Majanduspiirkonna riikide ühtne maksusüsteem näeb ette, et Euroopas piisab maksete tegemiseks IBAN-kontonumbrist. Nime lahtri täitmine maksekorraldustes ei ole enam kohustuslik.

See on toonud kaasa kõrgendatud finantskuritegude riski. Rahapesu andmebüroo info põhjal on aasta jooksul võltsarvete abil ettevõtetelt välja petetud kokku miljoneid eurosid.

Turvalisus ennekõike

„Kui kaalukausil on klientide mugavus ja maksete turvalisus, siis Eesti Panga hinnangul on turvalisus olulisem. Pankadel ei ole keelatud täiendavaid kontrolle rakendada. Küsimus on selles, millisel määral ja kuidas täpselt seda teha,“ sõnas Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Mülleri soovitusel ei ole praktiline nõuda igas maksekorralduses sajaprotsendilise täpsusega kirjutatud saaja nime. Nende täieliku vastavuse tagamine tähendaks, et ligi kümnendik algatatud maksetest tuleks tagasi lükata.

Mülleri soovitusel on mõistlik läbi lasta süütud tähevead väikeste maksete puhul, kuid osal maksetel tuleks täiendavaid kontrolle kasutada. "Toimunud pettusi arvestades võiksid pangad seda paremini teha,“ oli Müller konstruktiivselt kriitiline.

Kontroll ei saa olema täielik

SEB igapäevapanganduse toodete grupijuhi Tatjana Grünwaldi sõnul on SEB valmis kaaluma nimekontrolli kehtestamist teatud määral. Kuid kontroll ei saa kunagi olema täielik, vaid jätab alati teatud eksimisruumi.

„Ainult IBANi kasutamise eesmärk on kiired ja odavad maksed. Nimekontroll, vastupidi, põhjustab maksete aeglustumise või suure osa maksete tagasisaatmise maksjale,“ põhjendas Grünvald.

Samuti ei tähendaks nimekontrolli kehtestamine, et pankade vastutus kuidagi muutub. Pangad vastutavad ikka makse toimetamise eest määratud IBANile. Kui selle taga on – olgu pettuse või tahtmatu eksimuse tõttu – vale saaja, siis kõik, mida pangad teha saavad, on viisakas naeratus suul raha tagasi küsida.

Luminor panga kommunikatsioonijuhi Lotte-Triin Naruski sõnul on kontrollmehhanisme erinevaid ja need sõltuvalt kasutusel olevate programmide võimalustest. Turvalisuse kaalutlustel hoidus Narusk nendest lähemalt rääkima. Kuid klientidele soovitas makseid sooritades kontrollida saaja ja panga rekvisiitide vastavust.

„Samuti tasub kasutada e-arve lahendusi, kus pank on juba operaatoriga koostöös turvalise kanali loonud,“ lisas Narusk.

Kliente tuleb harida

Mülleri sõnul ei ole pankadel praegu kavas kokku leppida ühiseid kontrollikriteeriume või vastavaid ülekannete alampiire. Põhjus lihtne – selle fikseerimine võib omakorda pettureid aidata.

Samas pani Eesti Panga asepresident ka klientidele südamele, et maksete algatamisel tuleb ise tähelepanelik olla. Näiteks ei ole rahvusvahelist ülekannet tehes ühelgi Eesti pangal võimalik kontrollida, et teise riigi panga kontonumbri taga on ka tegelikult sama isik, kelle nimi on maksejuhisele kirjutatud.

Grünvaldi sõnul otsustati foorumil, et edaspidi hakkavad pangad kliente internetihügieeni teemadel järjekindlalt harima. „Internetihügieen tähendab viirusekontrolli ja tähelepanelikkust, et arvega e-kiri on tulnud ikka õigelt saatjalt,“ sõnas ta.