Asjasse on segatud Trasta komercbanka, suured altkäemaksud ja sõit Kamtšatkale, võtab Läti keskpanga juhiga seotud uurimise kokku Dienas Bizness.
- Läti keskpanga juht Ilmars Rimševics Foto: EPA
Reedel selgitas Läti prokuratuuri eriti tähtsate asjade prokurör Viorika Jirgena pressikonverentsil üksikasju, mis puudutavad Läti keskpanga juhi Ilmars Rimševicsi ja poliitikutele lähedal seisva ärimehe Maris Martinsonsiga.
Jutt käib aastatest 2010-2013, kui Rimševics sai Läti keskpanga juhi kohale ja oli täielikult informeeritud kõigest, mis toimus finants- ja kapitalituru komisjoni seinte vahel. Tänu sellele infole ja oma pangandusalastele teadmistele aitas ta Trasta komercbanka ühel omanikul ette valmistada ettekandeid komisjonile..
Esimest korda pöördus panga kaasomanik Rimševicsi poole 2010. aastal, kui pangal oli tekkinud probleeme nõuete täitmisega, täpsemalt likviidsusprobleemid. Rimševics andis teada, kuidas on kõige parem komisjoniga suhelda. Vastu sai ta hinnalise reisi Kamtšatkale. Nii algas koostöö.
Prokurör rõhutab, et tänu nõuannetele ja informatsioonile, mida saadi Rimševicsilt, õnnestus pangal pikka aega komisjoni eksitada.
Appi võetakse vahendaja
Teisel korral pöördus panga osanik Rimševicsi poole 2012. aastal, kui komisjon võttis vastu mitu otsust, mis piirasid Trasta tegevust.
Siis tuleb mängu teine panga osanik ja raha ei anta üle mitte otse, vaid vahendaja kaudu. Seda inimest (lehe andmetel on suure tõenäosusega tegemist Martinsonsiga) süüdistatakse altkäemaksu vahendamises.
Jutt käib poolest miljonist eurost, mis pidi makstama kahes jaos. Esimene osa makstigi 2013.aasta aprilliks, kusjuures vahendaja sai sellest kümnendiku ehk 25 000 eurot.
Pärast raha saamist lahenes Trasta komercbanka tegevuse piiramise asi neile soodsalt ja seda juba sama aasta mais.
Pangapidajad pole keskpankuriga rahul
Sellegipoolest ei suutnud pank oma likviidsusprobleeme lahendada ja sattus taas komisjoni sanktsioonide alla. Siis leidsidki panga omanikud, et Rimševics pole nende raha ära teeninud ja keeldusid lubatud tasu teist osa välja maksmast.
Miks tegeletakse selle vana asjaga alles nüüd, küsib leht. Selle aasta veebruaris pöördusid altkäemaksu andjad korruptsioonivastase võitluse büroosse ja teatasid altkäemaksust Rimševicsile. Kohe algatati uurimine, koguti tõendeid ja seejärel peeti Rimševics kinni.
Prokurör juhtis tähelepanu, et seaduse järgi on altkäemaksu andja, kes oma teost teatab, vastutusest vabastatud.
Seda, kui kiiresti asja uurimine lõpule võib jõuda, polnud eriti tähtsate asjade prokurör Viorika Jirgena nõus ütlema. Ta loodab, et asja aktiivne uurimine jõuab lõpule selle aasta lõpuks.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.