Värskest palgauuringust selgus, et Eesti töötajad sooviksid teenida keskmiselt 1644 eurot kätte. Rahandusminister Toomast Tõniste peab summat mõistlikuks ja ütleb, et nelja aasta pärast on umbes nii suur Eesti keskmine palk.
- Rahandusminister Toomas Tõniste Foto: Andras Kralla
Tänasel valitsuse pressikonverentsil sõnas Tõniste, et on arusaadav, et inimene tahab oma panuse eest saada vastavat tasu. Tõniste lisas, et ei pea silmas, et elada luksuses, ent et elementaarsed vajadused katta. "See sissetulek ja soov on selles suurusjärgus,"
vahendas Delfi Ärileht Tõniste sõnu.
Soovid on viimastel aastatel kasvanud ning Tõniste sõnul on see loogiline, sest palgaralli on käimas. "2022. aasta on keskmine palk prognooside kohaselt üle 1600 euro," märkis ta.
Kevadel Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ning partnerite tööturu- ja palgauuringust selgus, et võrreldes 2017. aasta kevadega kasvas töötajate keskmine netopalga ootus 164 euro võrra, mis on viimase kolme aasta palgaootuste suurim hüpe. Palgauuringus osalenute keskmine arvestuslik netotöötasu oli 2018. aasta aprilli töö eest aga enam kui 500 eurot väiksem – 1128 eurot.
Kui netopalk oleks aga soovitud keskmine ehk 1644 eurot, siis tähendaks see praeguse maksusüsteemi kohaselt, et brutopalk peaks olema 2131,74 eurot. 2018. aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutopalk 1242 eurot (netopalk 1053 eurot).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.